Ardo Hansson: Eestis on palgakasvu ja tootlikkuse tasakaal paigast ära

 (45)
Ardo Hansson: Eestis on palgakasvu ja tootlikkuse tasakaal paigast ära
Ardo HanssonFoto: Tiit Blaat

Eesti Panga president Ardo Hansson esitas täna riigikogu ees keskpanga 2015. aasta aastaaruannet, mis juhib tähelepanu kiirest palgakasvust tulenevatele riskidele ja võimalikule laenubuumile paari aasta pärast.

"Palgad kasvavad, tööhõive on kõrge, töötaoleku määr on madal, inflatsiooni ei ole, mis tähendab, et reaalpalgad kasvavad ja see kõik väljendub jaemüügi väga kiires kasvus. Aga mis tekitab muret, on see, et need tegurid, mis viivad pikemas perspektiivis edasi, mis on investeeringud, kasumlikkus, eksport, tootlikkus, seal pilt ei ole nii positiivne," rääkis Hansson.

"Kindlasti see üks lahkheli, mida me kõige rohkem toonitame, on see, et palga kasvu ja tootlikkuse kasvu vahel on praegu tasakaalustamatus," lisas ta.

Hanssoni hinnangul või nii varem või hiljem väheneda ka ettevõtete kasumlikkus. "Kui ettevõtted ei ole enam kasumlikud, siis neil ei ole enam ressurssi investeerida, pangad ei anna ka neile enam laenu ja seetõttu see pikemaajaline kasvupotentsiaal on vähendatud," selgitas ta.

Kõrgemad kapitalinõuded Swedbankile ja SEB-le

Seismaks vastu võimalikule uuele laenubuumile on Eesti Pank kehtestanud nelja erinevat liiki meetmeid.

"Esimene on süsteemse riski puhver, teine on vastutsükliline kapitalipuhver, kolmas on nõuded eluasemelaenudele ja neljas, mida me kavatseme 1. augustist kehtestada, on nn süsteemselt oluliste pankade kapitalipuhver. Me oleme määratlenud, et kaks panka Eestis on süsteemselt olulised, Swedbank ja SEB, ja nendele me kavatseme kehtestada veidi kõrgemad kapitalinõuded kui väiksematele pankadele," selgitas ta.

Seotud lood:

"Ma arvan, et me oleme neid instrumente loonud sellisel moel, et need ei ole alguses piiravad, me ei näe praegu põhjust seista vastu laenubuumile. Me tegelikult näeme, et pangad käituvad küllaltki ootuspäraselt ja positiivselt, et nad siiski kasvatavad oma laenuportfelli mõõdukalt, aga mitte ei ole tekkinud veel mingisugust laenubuumi," rääkis Hansson.

"Aga kui mõne aasta pärast me näeme, et siiski riskid on üleval, et kui intressimäärad on nii madalad, palgad tõusevad, siis varem või hiljem kas see laenupakkuja või võimalik laenuvõtja ütleb, et ma hakkan laenu võtma, ja kui see muutub massiliseks, siis on võimalik, et meil tekib nihukene uus laenuralli ja sellele me tahaks jälle hiljutiste kogemuste taustal olla valmis vastu seisma, kui selleks tekib vajadus," jätkas ta.

Keskpanga kasum ületas 30 miljoni euro piiri

Hansson rõhutas ka, et Eesti Pank on konkurentsitult kõige väiksema isikkoosseisuga keskpank ja viimase nelja aasta jooksul on nende eelarvekulud osakaaluna Eesti SKT-s vähenenud umbes kuuendiku võrra.

Eesti Pank teenis eelmisel aastal natuke üle 30 miljoni euro kasumit, millest umbes 7,5 miljonit on tänaseks juba tee riigieelarvesse leidnud.