Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekul toimunud kahepoolsetel kohtumistel oli Eesti jaoks oluline teema konflikt Venemaa ja Ukraina vahel.

Aastakoosolekul arutleti sammude üle, mis aitaks toetada maailmamajanduse kasvu taastumist ja seista vastu suurenenud riskidele. Eesti jaoks on pikemas ettevaates oluline arvestada Venemaa aeglasema majanduskasvuga.

IMFi rahandus- ja finantskomitee arutelu keskendus oodatust kehvemale maailmamajanduse kasvule ning selle kiirendamise ja tugevdamise võimalustele. Kui kevadel hõlmasid soovitused eelkõige lühiajalist raha- ja eelarvepoliitilist tuge, siis nüüd kõlasid üha tugevamalt soovitused pikaajalise mõjuga majanduspoliitika kasutamiseks. Kasvu tugevdamiseks peaks kõigis riikides, sealhulgas euroalas, viima ellu struktuurireforme ning paljudes riikides suurendama ka taristuinvesteeringuid.

„Riigid, kes on viinud läbi olulisi reforme, on saanud sellest selget kasu. Nendeks on euroalas eelkõige sügavamas kriisis olnud riigid,“ ütles Hansson. „Struktuurireformid on eriti olulised praeguses olukorras, mil lühiajaliste rahapoliitiliste vahenditega on loodud soodsad tingimused majanduskasvu elavdamiseks. Vaid lühiajalistele stiimulitele lootma jäädes võivad aga hakata kuhjuma uued riskid, eelkõige finantssektoris.“

Riskide suurenemist tõdes ka IMFi rahandus- ja finantskomitee, kelle arvates tekitavad madalad intressimäärad väljakutseid ning riskivõtmine finantsturgudel on suurenenud. Euroala peamiste riskidena tõsteti esile pikaajalist aeglast majanduskasvu ja inflatsiooni ning geopoliitiliste pingete mõju.