Ta rõhutas täna riigikogu ees saadikute küsimustel vastates, et keskpank on alati olnud valmis tegema igakülgset koostööd nii VEB fondi likvideerija Rein Järvelillega kui ka riigikohtuga.

„Kõik kohtumenetluseks vajalikud dokumendid on Eesti Pank andnud üle VEB fondi likvideerijale Rein Järvelillele, kes on need omakorda esitanud riigikohtule,“ märkis Eesti Panga president.

Hanssoni sõnul ei oma Eesti Panga praegune uus juhatus detailset ülevaadet VEB fondi ajaloost, seal toimunust ja sellega seotud dokumentidest.

„Just seepärast otsustasin 21. septembril viia VEB fondi teemal läbi majasisese auditi. Andsime sellest avalikkusele teada ajakirjanduse vahendusel ja sellist lähenemist toetas ka Eesti Panga nõukogu,“ ütles Hansson.

Ta lisas, et käimasoleva siseauditi eesmärk on otsida välja ja anda hinnang Eesti Panga VEB fondiga seotud dokumentidele ja tegevusele. Eesti Panga audit valmib eeldatavasti käesoleva aasta lõpus, seejärel teeb keskpank tulemused avalikuks ning on valmis vastama riigikogu liikmete ja avalikkuse küsimustele.

„Eesti inimeste huvi ja soov saada vastuseid on õigustatud. Eesti Panga siseauditi mandaat ei võimalda kõike VEB fondi puudutavat auditeerida, sest keskpangal pole voli vaadata pangaväliseid dokumente või üle kuulata pangaväliseid inimesi. Aga me uurime täie põhjalikkusega kõiki dokumente, millele Eesti Pangal on ligipääs. Seetõttu on minu arusaam, et meie siseauditile võiks järgneda ka riigikontrolli audit, mis aitaks küsimustele täiendavaid vastuseid leida. Täiendava auditi tegevuse otsus on riigikontrolli teha, aga nad on meile abi pakkunud,“ sõnas Hansson.

"Ma arvan, et me suudame vähemalt selgitada nii palju, kui meie enda dokumentide alusel saame selgemaks teha. /---/ Kas see loob selgust, kui on teatud lüngad nendes andmetes ja nii edasi? Ma arvan, et kindlasti jäävad küsimused veel ka peale seda üles ja vastuseta," lisas keskpanga president.