Arendustöötaja välismaalt − kasu ettevõtjale?
Rahvusvaheline kogemus ning võrgustik
„Arendustöötaja kaasamine on lisanud ettevõttesse rahvusvahelise kogemuse ning aidanud kaasa Põhjamaades toimiva laboratoorse diagnostika mudeli rakendamisele organisatsioonis, mis parandab meie teenuse kvaliteeti ning hõlbustab integreerumist rahvusvahelise turuga,“ tõdeb Kaido Beljaev, Quattromed HTI Laborid juhatuse liige. Meditsiinilabori teenust pakkuva ettevõtte palgatud arendustöötaja on erialalt kliiniline mikrobioloog, kellel on teadustöö ja arendusprojektide juhtimise kogemus, samuti pikaajaline laborivaldkonnas töötamise kogemus Norras.
Samelin palkas arendustöötaja eelmise aasta oktoobris. Ettevõttesse toodi tootearendusjuht, kes on Sameliniga seotud olnud alates aastast 1994, mil firma hakkas tegema allhanketööd Norra firmale Alfa. „Steinar töötas Alfas, kus tema üheks ülesandeks oli meie ettevõttes allhanketööde jälgimine, õpetamine ja treenimine. Koostöö arenes ning peagi tegime juba valmisjalatseid, mida tootsime Alfa kaubamärgi all. Steinar töötas välja ka uusi mudeleid ning näidised, kus toodete arendustööd toimusid meie ettevõttes. Igal kuul töötas ta meie ettevõttes ühe nädala kohapeal Alfa töötajana. Meie töötajatel tekkis temaga väga hea koostöö ja vastastikune usaldus ning ta viis läbi ka koolitusi jalatsitootmise alal,“ selgitab Leida Kikka, Samelini tegevjuht ja omanik.
Samelini juht tõdeb, et peamine tulu, mis ettevõtja arendustöötaja kaasamisest on saanud, ongi seotud tema isikuga. „Steinar on Skandinaavias tuntud kui üks oma ala parimaid spetsialiste. Koostöös Norra armeega on ta arendanud mudeleid Norra militaarüksustele ning Samelin on tänu sellele saanud lepingud Norra politsei ja armeega,“ räägib Kikka. Suurimaks tuluks peab Kikka aga seda, et ettevõtte töötajad saavad tootearendusjuhi kõrval väga heal tasemel koolituse. „Tänu temale otsustas Norra investor hakata arendama Samelinis uut suusasideme ja saapa kinnitussüsteemi. Hetkel on see veel konfidentsiaalne projekt, aga õnnestumise korral ei ole me kindlasti tagasihoidlikud sellest kõigile kuulutama,“ toob Kikka ühe näite, millest loodetavasti peatselt rohkem kuuleme.
Ettevõtte valmisolek
Beljaev ütleb, et välismaalt töötaja värbamisel peaks ettevõtja olema valmis positiivseteks muutusteks ja arenguteks. Kindlasti on vajalik eeltöö ja suhtlus arendustöötaja kaasamise-eelsel perioodil, mis aitab erinevatest kõhklustest ja kahtlustest üle saada.
Kikka toonitab, et arendustöötajaga vesteldes peaks aru saama, kas arusaamad ettevõtte suundadest ja eesmärkidest ühtivad. „Meile pakkus ennast tööle ka üks Taani spetsialist, kuid meie nägemus ettevõtte eesmärkidest läks mõningates asjades lahku,“ toob Kikka näite. Kikka ütleb: „Igal juhul on soovitav värvatavat töötajat väga põhjalikult tundma õppida, töövestlus peaks olema väga põhjalik, katseaeg on vajalik.
Meil lihtsalt oli võimalus värvata töötaja, kes on 20 aastat meiega koostööd teinud.“
Mõju toetusest
Mõlemad intervjueeritud ettevõtted kasutasid välismaalt arendustöötaja värbamiseks EASi toetust. Seetõttu uurisin, kas nad oleksid välismaalase palkamise ka ilma EASi abita ette võtnud. Samelini juht tõdeb, et oleksid küll, kuid mitte nii ulatuslikult. Beljaev tõdeb, et arvestades riikidevahelist palgataseme ebavõrdsust, oleks toetuseta sellist sammu teha üsna keeruline.
Soovitusena teistele ettevõtjatele ütleb Kikka, et esmalt tuleks töötaja sisseelamisse palju panustada. Peamine on, et töökollektiiv võtaks välismaalt saabunu omaks ning tekiks usalduslik ja tihe koostöö. Tulemused, mille nimel pingutada, on seda väärt.
