Arengufond otsib äriprojekte garaažidest

 (1)
Arengufond otsib äriprojekte garaažidest
Aldo Luud

Riigi arengufondi käivitamiseks eraldati lisaeelarvega 20 miljonit krooni.
Ettevõtjad kiidavad riigi poolt loodava arengufondi idee üldjoontes heaks, ent hoiatavad selle juhtimise politiseerumise eest.

Peagi valitsusse jõudva eelnõu kohaselt luuakse arengufond avalik-õigusliku institutsioonina, millel on kolmeliikmeline juhatus ja seitsmeliikmeline nõukogu. Fond hakkab riigieelarve vahenditest finantseerima kõrgema äririskiga uuenduslikke projekte ning sellest peaks saama “teadmispõhise ühiskonna alustala”. Samas on fondi loomise ideed ka kõvasti kritiseeritud ning peetud seda riigi raha raiskamiseks. Kriitikud küsivad: kus on need head projektid, mis praegu turul riskikapitaliste ei huvita, aga huvitaksid arengufondi?

Vaatan iga päev

“Näe seal, õues garaažis,” viitab Tartu tarkvarafirma Regio juht Teet Jagomägi oma kontoriaknast õuepealsele garaažile. “Vaatan aknast iga päev, kuidas seal Scania busse kokku pannakse. Mööda õue sõidavad bussi rattad ja mootor, vana istub taburetil ja sõidab ringi.”

Busside tootmine kui rasketööstus kolib siiski Jagomäe hinnangul mõne aasta perspektiivis Eestist ära, aga kui keegi mõtleb bussidele pidurdus- või tagurdussüsteemi, mida on võimalik müüa, võiks see tema hinnangul olla arengufondi tarbeks potentsiaalne projekt.

Seotud lood:

Jagomägi viitab, et ka Google ja Apple on sündinud tagasihoidlikes tingimustes n-ö põlve otsas. “Selliseid asju ei alusta ärimehed – neid projekte tuleb otsida garaažidest,” ütles ta. Ja just selliste projektide jaoks kavatsetaksegi luua riiklik arengufond.

Jagomäe sõnul ei ole tegemist lihtsalt riigi raha investeerimisega. “Üks osakond tegeleb konkreetsete rahapaigutustega, teine aga nuputamisega, mida tulevik toob – kuhu investeerida, et see riigi raha kiiremini kasvataks kui muidu,” rääkis Jagomägi.

Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi ütles, et arengufondi võtmeküsimus on saavutada selline kompetents, mis suudaks leida ja hinnata äriprojekte ning jälgida rahakasutust. “Mu kõhutunne ütleb, et riigil ei pruugi seda ressurssi olla. Kui selliseid inimesi on, miks nad ei tee praegu oma tööd eksisteerivate erakapitalil fondide juures?” küsis Tamkivi. Tema sõnul oleks politiseeritus fondi puhul taunitav.

Jagomäe hinnangul ei tähenda arengufondi loomine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tegevuse dubleerimist. “Arvan, et pool EAS-i raha läheb avalikku sektorisse, näiteks Tartu linn sai äsja mitu miljonit tänavavalgustuslampide vahetamiseks,” ütles Jagomägi. Lisaks on tema sõnul kahe institutsiooni rahal erinevus. “Arengufond investeerib omakapitali reale, EAS mõnele teisel reale,” ütles ta.

2005. aasta lisaeelarves on arengufondi käivitamiseks eraldatud 20 miljoni krooni. Fond käivitatakse 2006. aasta esimesel poolel. 2007-ndal peaks eelarvest tulema arengufondile vähemalt 100 miljonit krooni.

Fondi juhtimisel poliitiline värving

•• Arengufondile kavatsetakse avaliku konkursiga leida kolmeliikmeline juhatus, kes tegeleks fondi igapäevase juhtimisega.

•• Fondi kõrgemas juhtorganis – nõukogus – on neli kohta “reserveeritud” majandusministrile, rahandusministrile, haridusministrile ja avalik-õiguslike ülikoolide rektorite nõukogu esindajale. Kolm ülejäänud liiget kinnitab riigikogu majanduskomisjoni ettepanekul riigikogu oma otsusega. Majanduskomisjoni esimees Mart Opmann on varem öelnud, et need kohad jagatakse erakondadevaheliste kokkulepete alusel – asjaolu, mis annab märku fondi politiseerimise ohust.

•• Nii juhatusel kui ka valitavatel nõukoguliikmetel peab olema finantsanalüüsi või investeerimisvaldkonnas või nendega seotud valdkondades vähemalt viieaastane töökogemus.

•• Lisaks nõukogule ja juhatusele saab arengufond endale eelnõu järgi seitsmeliikmelise finantskomitee, mis hakkab andma fondi juhatusele investeerimisprojektide kohta soovitusi. Majandusministeerium ootab arengufondi juurde Steve Jürvetsoni ning Soome Sitra fondi nõukogu liikmeid.

Ekspressi konverents 2020