Järgneb Siim Esko sissekanne Arengufondi blogisse:

Need lahendused võivad sündida riigiametite, ettevõtete või kolmanda sektori poolt; või eriti nende koostöös, muutes nii ka riigi toimemudelit 

Järgnev sissejuhatus sotsiaalse innovatsiooni trendi põhineb enamjaolt Suurbritannia mõttekeskuse NESTA välja antud sotsiaalse innovatsiooni näiteid ja mehhanisme koondaval raamatul Open Book of Social Innovation (Sotsiaalse innovatsiooni avatud raamat) ning Poola rannikulinnas Gdynias toimunud rahvusvahelise sotsiaalse innovatsiooni koostöövõrgustiku 2011. a novembri aruteludel. Viimasel said kokku Euroopa Komisjoni esindajad, sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike ja mõttekeskuste inimesed ning praktikud. Aruteludest koorus väärt õppetunde poliitikategijatele ja teistele sotsiaalse innovatsiooni esiletõusu hoogustamiseks – ka Eestis.

Laiemast innovatsiooni kontseptsioonist tõusev kasu

Kui ettevõtted otsivad innovatsiooniga uut kasumiallikat, siis sotsiaalse innovatsiooniga otsitakse ühiskondlikku kasu ja muutust. See on NESTA määratluse järgi innovatsioon, mis aitab saavutada ühiskondlikke eesmärke (nt parem haridus, töö noortele) sotsiaalsete vahenditega (nt koostöö, füüsiline ja virtuaalne suhtlus). Sedasi võrsuvad lahendused võimaldavad ületada arenguväljakutseid ning panna aluse tulemuslikumale ja tõhusamale poliitikate ellurakendamisele.

Sotsiaalse innovatsiooni tulekut tingivadki kasvavad ja üha keerukamad ühiskondlikud murealad. Mitmed neist on arengu jaoks strateegilise tähtsusega, kuid täna olemasolevate lahenduste puudulikkus viib paratamatult uuenduste vajaduseni. Näiteks rahvastiku vananemine, mis toob kaasa olulised murekohad nagu ülalpeetavate hulga suurenemine, rohkem üksikult elavaid eakaid, eluea pikenedes suurenev puuetega elatud aastate arv jms (vt ka Fututoa lugusid kasvavatest tervishoiukulutustest ja eakate paremast rakendamisest majanduselus). Ka hariduse, tööjõupuudusega kooseksisteeriva ehk struktuurse tööpuuduse, keskkonnaprobleemide jm lahendamiseks on vaja senisest mõjusamaid ja tõhusamalt rakendatud teenuseid.

Samas koguvad hoogu ka sotsiaalset innovatsiooni võimaldavad tegurid, nt vabatahtlikkuse ja kogukondade tegevuse levik, sotsiaalvõrgustike areng, tehnoloogia ja avaandmed (ingl k open data). Oleme „suure nihke“ äärel, nagu argumenteerib nõustamisfirma Deloitte Center for the Edge juhatuse esimees John Hagel III oma raamatus „The Power of Pull“ (Nõudluse jõud). Globaliseerumine ja informatsioonitehnoloogia levik on toonud kaasa uute suurte probleemide tekke (nt sissetulekute ebavõrdsuse süvenemine), kuid samas andnud ka tööriistad inimpotentsiaali realiseerimiseks. See võimestab inimesi sotsiaalset innovatsiooni enda kätte võtma - proovima murekohtade tekkimisel neid ise lahendada. Seeläbi areneb muu hulgas riigivalitsemine laiemalt, muutudes innovatsioonis kasu nähes uuendusvõimelisemaks, avatumaks ja paindlikumaks.

Lisaks nähakse käesolevas sajandis sotsiaaläri sajandit: ühelt poolt kasvavate vajaduste tõttu, kuid teisalt kasvavate võimaluste tõttu neile lahendusi leida. Sinna hulka kuulub nt tervise- ja heaoluäri jaoks paremate ja täpsemini sihitud teenuste loomine (vt nt Fututoa lugusid eakast tarbijast ja vähemkindlustatud sihtrühmadest püramiidi põhjas). Seega võimaldab sotsiaalne innovatsioon edendada ärimudeleid, tooteid ja teenuseid ärialadel, mis saavad maailmamajanduses üha tähtsamaks. See aga tähendab, et sellisest innovatsioonist saavad riigid peale ühiskondliku kasu ka majanduskasvu ja eksporditulu.

Avalik sektor kui sotsiaalse innovatsiooni eestvedaja

Maailmas on avalik sektor saanud sotsiaalse innovatsiooni protsessi eestvedajaks. Suurbritannias oli ühiskonna kaasamine avalike teenuste pakkumisse David Cameroni eelmise aasta valimisplatvormi üks võtmeosi. Selle nn Big Society (eesti k suur ühiskond) eesmärk on muuta olemasolevat avalike teenuste pakkumise mudelit avatumaks ning võimestada igaühte oma riigi jaoks midagi ära tegema. Üks huvitav näide Inglismaalt on programm Social Entrepreneur in Residence (eesti k sotsiaalsest ettevõtjast asukas), milles asetatakse avaliku sektori struktuuridesse sotsiaalne ettevõtja, kellel lasub ülesanne seal mingi kindel algatus käima panna. Loodav fondBig Society Capital (eesti k suure ühiskonna kapital), mis koosneb 400 miljonist naelast ununenud pangakontodelt ja 200 miljonist UK suurimatelt pankadelt, toetab seejuures sotsiaalsesse innovatsiooni investeerijate turgu.

Sotsiaalne innovatsioon on lisaks Suurbritanniale riikliku poliitika prioriteediks ka USAs; Kanada, Austraalia, India ja mitmed Euroopa riigid on järgnemas. Soomes tegeleb sellega peaasjalikult mõttekeskus Sitra, kes on näiteks asutanud Helsinki Design Lab'i. Selle eesmärgiks on kasutada disaini strateegilise tööriistana Soome ühiskonna komplekssetele probleemidele lahenduste visandamiseks. Sõelale on jäänud haridus, keskkonna jätkusuutlikkus ja vananemine. Hollandis on sotsiaalse innovatsiooni eestvedajaks valitsuse sotsiaal-majanduslik komisjon. Lisaks sellele tegutseb Hollandis bürokraatia kiirabi KafkaBrigade – avaliku sektori töötajate ja tavainimeste kutsel rutatakse appi tarbetut bürokraatiat vähendama. See ettevõtmine on olnud nii tõhus, et sama algatus on tekkinud ka Inglismaal.

Näide sellest, kuidas avalike teenistujate leidlikkust ärgitada. Prantsusmaa fiktiivne 27. regioon annab ametnikele tegelikust 26-st administratiivpiirkonnast koha, kus ohutult küsimusi esitada ja mõelda välja uusi lahendusi. Allikas: Open Book of Social Innovation


Euroopa Komisjongi on Euroopa 2020 strateegia ja Innovatsiooni Ühenduse (ingl kInnovation Union) algatuse raames võtnud suuna sotsiaalset innovatsiooni tugevalt arendada kogu Euroopa Liidus (EL). Selle kinnituseks käivitati Social Innovation Europe koostöövõrgustik, Social Innovation Exchange portaal parimate praktikate vahetamiseks, novembris võeti vastu sotsiaaläri algatus (ingl k Social Business Inititative). EL 2014-2020 aasta eelarvesse planeeritakse 90 miljonit eurot sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks ja sotsiaalse innovatsiooni edendamine tehakse 375 miljardi euro suuruste struktuurifondide läbivaks investeeringuprioriteediks. Euroopa Investeerimisfond käivitab juba 2012. aastal avalikul ja erakapitalil põhineva uue kuni 100 miljoni euro suuruse fondide fondi, eesmärgiga anda tõuge sotsiaalse mõjuga investeeringute turu tekkimiseks.

Sektoritevahelise koostöö proovilepanek

Sotsiaalne innovatsioon toimib kolme sektori ja üksikisikute koostöös. Grant Economy all mõeldakse siin (toetustel põhinevat) kolmandat sektorit. Allikas: Open Book of Social Innovation


Ühiskondlikud mured ei ole vaid ühe sektori omad. Lahenduste toolil on avaliku, era- ja kolmanda sektori näol kolm jalga, millele lisandub üksikisikute panus. Kui anda inimestele koht kogunemiseks ja võim midagi ära teha, siis leiavad nad uudseid võimalusi avalike teenuste ja hüvede pakkumiseks ja parendamiseks – see on sotsiaalse innovatsiooni üks lähtekohti.

Et oma teenuseid uutlaadi luua, ei piisa avalikul sektoril ainult sotsiaalse innovatsiooni retoorika omaksvõtmisest, vaid tegevusmall peab muutuma laiemalt. Mitte et avalik sektor oleks olnud tingimata kehv innovaator, aga innovatsioon on olnud keskselt juhitud ja valdavalt episoodiline. Nüüd tuleb muutuda avatumaks ja koostöövalmimaks, et saada rohkem ja paremaid lahendusi – murekohti on liiga palju ja nad liiga keerukad, et senisel moel edasi hakkama saada. Avaliku sektori üheks võtmerolliks on toetada juhtalgatuste teket, aidata kaasa neist parimate kinnistumisele ja levikule. Lisaks tuleb tekitada innovatsioone soosiv keskkond laiemalt. Tasub näiteks üle vaadata, millised maksumeetmed ja aruandluskohustused soodustavad või millised pärsivad innovatsiooni. Kuidas suurendada innovatsiooniajendeid? Kuidas suurendada kitsaskohti puudutava info liikumist avaliku sektori töötajatelt otsustajateni ja seda teadmist innovatsiooniks rakendada?

Turg on arenemas positiivses suunas, kuid vajab toetust õiges suunas liikumiseks. Näiteks saab avalik sektor õla alla panna regulatiivsete barjääride vähendamise ja nurgakivikapitali pakkumise näol, et sotsiaalne innovatsioon muutuks ka erasektori jaoks atraktiivseks. Nii saaks välja arendada uusi investeerimismeetmeid, mis toetaksid ühiskondlikult kasulike eesmärkide saavutamist läbi mitmekülgse kapitali pakkumise (seemnefaasi toetused, kasvukapital, laenud jne). See aga aitaks tekitada sotsiaalseid ettevõtteid (neid, kelle peamine eesmärk on ühiskondlik kasu, kuid kes töötavad kasumi baasil) ning innovatsiooni laiemalt.

Kolmas sektor peab muutuma pragmaatilisemaks. Vabaühendustel on aeg tõdeda, et nad ei saa jääda projektipõhiselt katsetama ja tegutsema. Töötavaid uudseid lahendusi peab üritama laiemalt süsteemi sisse viia – nö „liivakastist välja tulema“. See tähendab ühest küljest, et vabaühendustel võiks olla rohkem ambitsioonikust teha sotsiaalset innovatsiooni ja kutsuda esile süsteemne muutus ühiskonnas. Teisalt tähendab see valmisolekut avaliku ja erasektoriga diskussiooni pidada. Kuigi kolmas sektor on võimeline osasid avalikke teenuseid ja hüvesid tõhusamalt pakkuma, siis tihtipeale joostakse neid telliva avaliku sektoriga tegelemisel vastu seina. Kolmanda sektori sotsiaalsetele innovaatoritele stiimulite loomine on riigiasutuste jaoks mõttekohaks. Lisaks väärib nuputamist, kuidas suurendada avaliku sektori koostööd innovaatoritega ehk neid rohkem innovatsiooniprotsessidesse kaasata.

Et sotsiaalne innovatsioon muudaks Eestis elu paremaks
Eestil on olemas suurepärane ühiskondliku innovatsiooni edulugu Teeme Ära näol, mille mudelit ka eksporditakse. Kuid „ärategemist“ ei vaja ainult metsaaluse prügi mure. Sotsiaalne innovatsioon on võimalus mitmete Eesti valukohtade ületamiseks. Arengufondi sotsiaalse innovatsiooni kohvihommiku osalejad leidsid, et eelkõige on lahendamist vajavad mured seotud hariduse, tervishoiu, töötuse, hoolekande, uimastisõltuvusega elanikkonnas ja kohalike omavalitsuste teenustega. EL 2014-20 rahastusperiood võimaldab neis teemades lahenduste otsimises uuenduslik olla, eriti arvestades sotsiaalse innovatsiooni tähtsustamist Euroopa Komisjonis ja struktuurivahendite määrustes.

Sotsiaalse innovatsiooni levik on avaliku sektori huvides, kuid ilma toe ja suunamiseta ei hakka ala piisavalt elama. Lisaks ühiskonna aktiveerimisele ja võimestamisele oma riigi jaoks midagi ära teha saab ka avalikus sektoris endas luua soodsat pinnast sotsiaalse innovatsiooni esilekutsumiseks. On vaja rohkem näiteid nagu Briti Nõukogu ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ideede väljatöötamise töötuba, kus Tallinna noorte tööpuuduse lahendamiseks kaasati just noori (vt artiklit). Sihtgruppe kaasavate tegevuste kavandamine avaliku sektori loomulikku tööprotsessi oleks märk sotsiaalse innovatsiooni omaksvõtmisest.

Kuid teha saab veel rohkemat, nagu leidsid Arengufondi kohvihommiku osalejad (vtarutelude kokkuvõtet). Mõned näited nende ideedest, kuidas sotsiaalset innovatsiooni Eestis edendada:

  • Valitsus peaks andma selge sõnumi sotsiaalse innovatsiooni tähtsusest. Innovatsiooni soosimine ja samas „nõudmine“ peaks olema avaliku sektori juhtimise päris- ja põhiosa (sh vastavad tulemuste mõõdikud, õppetundide levitamise kanalite arendus jms).
  • Tuleks luua sotsiaalsete innovaatorite võrgustik ja teadvustada sotsiaalset ettevõtlust kui karjäärivalikut (selles suunas saab toetada nt asutatavaSotsiaalse Ettevõtluse Eestkostevõrgustiku tegevust).
  • EL vahendite siseriikliku planeerimise käigus peaks jõudma ka sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks vajalike sihtide, tegevuste ja rahastuse kavandamiseni. 
  • Rahastuse tühimiku täitmiseks tuleks luua rahvusliku sotsiaalse innovatsiooni fond, et investeerida jätkusuutlikesse ja innovaatilistesse ühiskondlikesse innovatsioonidesse. Selline fond võib sündida sektoriteüleses koostöös, nt kasvõi mõne uudse panganduse-põhise rahastuskanali kaasabil.