Arengufondi ooteruum Tallinnas Tornimäe ärikeskuses meenutab teleseriaali naftamiljonäride eeskoda: avarus, paleestiilis sambad. Tegemist on vaieldamatult Eesti kõige mõnusama töökeskkonnaga, kus rohkem kui tuhandel ruutmeetril töötab 20 kontoriametnikku. Garderoobis aga ripuvad odavad JYSK-ilikud riidepuud. Aprillis fondi juhataja ametist lahkunud Ott Pärna tegi oma järglasele Tõnis Arrole peavalu põhjustava kingituse. Praegu doktoritööd kirjutav Pärna kolis Eesti ettevõtluse arengumootoriks loodud Arengufondi Tornimäe ärikeskuses senisest kaks korda suuremale pinnale. Arengufondi nõukogu ei olnud uute ruumidega seotud kulutuste hiiglaslikkusest teadlik ja tegi Arrole ülesandeks leida tegutsemiseks uued ruumid.
Takistab fondi arengut
„Ametisse asumisest peale olen ma pidanud keskenduma peamiselt probleemile, kuidas vabaneda sellest liiga kallist rendilepingust, mis oma täiesti ülearuse 500-ruutmeetrise lisapinnaga üksnes takistab fondi arengut,” ütles Arro. „Vastutustundlik on teha meie kätte usaldatud avaliku rahaga midagi targemat kui suurt äripinda rentida. Lepingu tõttu peame siin veel terve aasta olema, kuid siis kolime Tornimäelt mujale.” Tuntud ettevõtluskonsultant Arro on kulutanud palju energiat, et alustavatele ettevõtjatele selgitada: ettevõtluse alustamiseks pole esmalt vaja rentida kallist nurgabürood pilvelõhkujas ega liisida luksusautot, vaid hakata oma ideed ellu viima. Tuhanded särasilmsed startup’i-inimesed käsitlevad viietärnilisest luksusbüroost edastatud ideerohkuse ja töökuse sõnumit Arro arvates pigem silmakirjalikkusena. „Esiteks ei näe ma allikat nii kuluka büroopinna eest maksmiseks, teiseks peletab see asukoht meie sihtgrupi eemale,” tõdes Arro. „Me vajame Tallinna südalinnas esimesel korrusel 300–400 ruutmeetrit pinda kohas, mis jääb ettevõtlusest huvituvate üliõpilaste igapäevase käigutee lähedusse.” Igale Arengufondi töötajale piisab kümmekonnast ruutmeetrist tööpinnast, kuid sadakond või rohkemgi ruutmeetrit on lisaks vaja sagedaste nõupidamiste ja koosolekute pidamiseks.