Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna rääkis BNS-ile, et investeerimiskapital tähendab riskikapitaliinvesteeringuid start-up'idesse ehk kiire kasvupotentsiaaliga alustavatesse ettevõtetesse. Tegemist ei ole toetustega ehk tagastamatu abiga, vaid omakapitali investeeringutega.

"See tähendab, et Arengfond ostab koos erasektori kaasinvestoritega potentsiaaliga ettevõtetes osalusi – finantseerib nende rahvusvahelisele turule sisenemist ja sellesuunalist arendamist. Ettevõtete arenedes müüakse osalused edasi," rääkis Pärna. Ta lisas, et edukamate ettevõtete müükide läbi saadakse investeeritud raha koos tootlusega riigile tagasi, samuti kaetakse sellest ebaõnnestunud äriprojektidega seotud kulud.

Pärna selgitas, et investeerimiskapital on riigi finantseerimistehing ehk rahaeraldus, mis toodab ennast ligi 10-aastase ajahorisondiga tagasi, arendades samal ajal Eesti ettevõtlust. "Selles mõttes on Arengufond omapärane avaliku sektori ettevõtmine. Riskikapitalifondide tüüpiline pikkus on 10 pluss kaks aastat."

Arengufondi iga-aastane eelarve ehk seire- ja tegevuskulude vahendid tulevad riigieelarvest kuluna. Pärna sõnul on erinevate aastate lõikes eelarve jaotus pisut varieerunud, kuid suures plaanis jaotuvad seire- ja tegevuskulud pooleks.

Pärna sõnul tähendab seire osa uuringuid ja analüüse ning nendega seotud erinevaid üritusi nagu konverentsid ja seminarid. Antud teenuseid ostab Arengufond mujalt sisse, ka väljastpoolt Eestit.

Teine pool eelarvest on tegevuskulud ehk Arengufondi enda palgal olevate ekspertidega seotud tööjõukulud, lisanduvad veel näiteks rendikulud.

Eesti Arengufond alustas tegevust 2007. aasta aprillis. Fondi viimased investeeringud on läinud uue põlvkonna modemtehnoloogiat arendavasse ettevõttesse Modesat Communications ja tüvirakkude kasvatamise tehnoloogiat arendavasse firmasse Cellin Technologies OÜ.