Arenguseire: kas Eesti majandus on valmis koroonaviiruse teiseks laineks?

 (7)
Raha
RahaFoto: Oliver Tsupsman

Kevadises koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandusharudest kõige vähem kahjustada info- ja sidesektor, kõige keerulisemasse olukorda sattus viirusepuhangu tõttu majutuse, toitlustuse ja reisikorraldusega seotud ettevõtted, selgub Arenguseire Keskuses valmivas raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele".

Eesti majandus läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu võrdlemisi haavatavas seisus," ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Mitmetes majandussektorites on olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutatud ja viiruskriisi uue lainega hakkama saamine on seepärast keerulisem," lisas ta.

Varblase sõnul on mitmetes sektorites ettevõtted lükanud edasi uued investeeringud ja arendustegevused ning see avaldab negatiivset mõju ka teistele seotud majandusharudele. „Kuna osade sektorite ettevõtteid mõjutab kasvanud nakkusoht ka otseselt, võib see lähiaastatel kaasa tuua meie majandusstruktuuri teisenemise - paremini edenevad viiruskindlamad majandusharud," selgitas Uku Varblane. „Keskmisest haavatavamates sektorites luuakse 14% lisandväärtusest ja seal töötab 21,2% ehk enam kui iga viies Eesti töötaja."

Seotud lood:

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi on 17 majandusharust kõige paremini pidanud kriisile vastu info ja side, tervishoid ning metsa- ja puidutööstusega seonduvad ettevõtted. „Eesti majandus toetub lähiaastatel ilmselt senisest enam nendele viirusekindlamatele sektoritele," ütles Uku Varblane. Kõige tugevamalt on saanud viiruskriisis kannatada majutuse ja toitlustuse ning meelelahutusega seotud ettevõtted.

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel. Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis omab suurimat kaalu majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutus (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), lisaks võetakse arvesse töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat. Samuti on indeksi arvutamisel võetud arvesse tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Sektorite arengudünaamikat on viiruskriisi kõrval mõjutanud ka pikaajalised trendid, nt tehnoloogiamahukuse kasv.