Arestis töötaja: lasta lahti või hoida palgal?

Kohtu poolt karistatud töötajad teevad oma sunnitud tööpausiga üksjagu peavalu.

Firma muidu nii tublil töömehel tuleb 50 päevaks minna kinnipidamisasutusse karistust kand-ma. Asja eest, mis pole üldse seotud töökohustustega.

Kuid ettevõtte raamatupidajatele ei valmista peavalu mitte õnnetu tegelase järgmised poolsada päeva, vaid hoopis see, kas arestiaeg on nagu näiteks haiguslehel või puhkusel oldud aeg? Et tööl küll ei käi, aga tööleping kehtib? Oluline on see siis, kui hiljem tuleb arvutada näiteks kuue kuu keskmist palka, et maksta puhkuseraha vms. Selline diskussioon kerkis hiljuti üles raamatupidajate portaali www.rmp.ee foorumis.

Sõnavõtjad jagunesid laias laastus kahte leeri: esimesed soovitasid lähtuda lihtsast tõsiasjast, et inimene ju tööd ei tee.

Teine pool otsis paragrahvide rägastikust tuge, et vääritu teo toime pannud töötaja hoopis vallandada. „Ja kui edasi arutleda, siis millisel alusel võiks sellisel juhul (töötaja ei saa tööl olla – toim) töölepingu lõpetada, kui tööandjal selline soov peaks tekkima? Arvan, et sobida võiks § 88: töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Mida arvate?” küsib sõnavõtja foorumis.

Kerkib küsimus, kas vabal ajal toime pandud tegu peaks ja võiks tööandjale üldse korda minna. „Ei ole tööandja asi, mida töötaja teeb vabal ajal. Kui ta otseselt ei esinda tööandjat seal baarikakluses, siis ei puutu see küll tööandjasse,” seisab foorumis. „(…) Tegu võib olla ka näiteks maksmata, kiiruseületamise eest saadud trahvidega ja mis puutub sel juhul asjasse tööandja ja kuidas see saab mõjutada usaldust töösuhetes?”

„Kirjeldatud olukorda töölepinguseadus otseselt ei reguleeri,” vastab jurist Katrin Sarap. „Küll aga tuleb asuda seisukohale, et kui töötaja on kinnipidamisasutuses, siis sellel ajal töötaja tööd ei tee. Tööandja ei maksa selle aja eest töötajale töötasu. Seega keskmise töötasu arvestusel jääb nimetatud aeg arvestusest välja.” Ka ei too töölepinguseadus karistuse kandmise aega ära loetelus, millal ei tohi töösuhet üles öelda.

Karistus

••  Arest on üks väärteo eest antavatest põhikaristustest (rahatrahvi kõrval), kohus võib aresti mõista kuni 30 päevaks, ütleb karistusseadustik. Kõnealune juhtum  on ilmselt reaalne vanglakaristus.

••  Levinud on karistamine ka ühiskondlikult kasuliku tööga (ÜKT), reeglid näevad ette, et seda tuleb teha vabast ajast, põhitööd see segada ei tohi.