Argentina üllatuslik valimistulemus räsis karmilt peesot ja aktsiaturgu

 (16)
Argentina üllatuslik valimistulemus räsis karmilt peesot ja aktsiaturgu
Inimesed mööduvad Buenos Aireses valuutavahetusestFoto: Scanpix/ AFP

Argentina valimistel saavutas opositsioon üllatavalt tugeva tulemuse. Investorid pagesid Argntinast kui pidalitõbise juurest ja ostsid turvavarasid – võlakirju, kulda ja Jaapani jeeni, kirjutas Reuters.

USA dollar tugevnes peeso vastu 17 protsenti. Päeva sees tegi peeso ära ajaloo madaltaseme 61,99 peesot dollari eest.

Kunagi maailma viljaaidaks olnud maa börsil toimus krahh. Aktsiaturg kukkus päevaga 38 protsenti. Paljud enamkaubeldud aktsiad kaotasid päevaga poole oma väärtusest.

Argentina valitsuse 10-aastane võlakirja eest maksti umbes 60 senti dollari väärtuses paberi eest.

Refinitivi andmetel pole sellist Argentina aktsiate, võlakirjade ja peeso üheaegset kukkumist olnud pärast 2001. aasta majanduskriisi ja riigi maksejõuetust.

Argentina president Mauricio Macri sai ränga valmiskaotuse osaliseks. Macri ütles pressikonverentsil, et finantsturgude kukkumine viitab sellele, et investorid ei usalda opositsiooni.

„Börsikrahh on vaid tagasihoidlik näide sellest, mis võib juhtuda,“ märkis ta. „Meil on veel palju teha. Iga valimine kannab endas sõnumit. Me saime sõnumist aru.“

Presidendi alistas valimistel keskvasakpoolne Alberto Fernandez, kelles nüüd nähakse oktoobris presidendivalimiste võimaliku võitjat.

Argentinat on tabanud kõik võimalikud probleemid, millest majandusõpikud kirjutavad, märkis BBC. Kuid isegi Argentina oma standardite järgi on seal nüüd juhtunu midagi erakordset.

Investorid vajutasid valimatult müü-nuppu, kuna peavad juba võimatuks, et president Mauricio Macri võidaks oktoobris presidendivalimised. Kui ta kaotab, siis saab Argentinas läbi ettevõtjasõbralik ajastu, mis algas Macri võimule saades 2015. aastal. Ta võttis IMFilt laenu, kehtestas kasinusmeetmed ja lõpetas kapitali liikumise piirangud.

Pühapäevaste valimistel mängis opositsioon selle peale, et Macri reformid pole osutunud efektiivseteks – majandus on jätkuvalt languses, vaesuses elab ametlikel andetel kolmandik inimestest ja inflatsioon on kõrge (22 protsenti).