Arhitekt Karp: ERMi maja on kõle klaaskast veneaegse söögisaaliga

LP-s ilmunud intervjuus ütleb arhitekt Raine Karp otse, mida ta tänapäeva arhitektuurist arvab - tema sõnul on näiteks Eesti Rahva Muuseumi uus maja nagu suur ja kõle klaaskast, mille restoraniosa on nagu veneaegne raudteejaama söögisaal.

Kuidas teile, vana kooli staarile, tänapäeva arhitektuur tundub?

On ju teada, et ega vanamehed pole rahul sellega, mis praegu toimub. Aga jah, kuidagi õnnetu on see uuema aja arhitektuur. Vaadake neid põllu peale ehitatud eramaju, üks on koledam kui teine. Aga kui sõidad mõnest uuest rajoonist läbi, siis ei jää eriti silma silmapaistvalt toredaid maju. Ja kui äkki tõesti ühte näed, siis selgub, et seegi on Emil Urbeli tehtud. Teda ei saa ju päris uue aja tegijaks nimetada. See ei ole ainult Eesti probleem. 1960-ndatel ja 1970-ndatel oli Soome vägev arhitektuurimaa. Pidevalt tehti seal hooneid, mida kogu maailma arhitektuurižurnaalid käisid vaatamas ja pildistamas. Ammu enam pole midagi sellist. Nii ka meil. Kas on viimasel ajal tekkinud mõni võimas ja meeldejääv maja?

Näiteks ERM Tartus?

Minu arvates on see väljast vaadates üks suur ja kõle klaaskast, muud ei midagi. Ja sees on mõttetult suured ja igavad, tühjad kõrged-kõrged ruumid. Või minge sinna, kus nad süüa pakuvad. See on nagu veneaegne raudteejaama söögisaal.

Kuidas Admiraliteedi basseini ääres toimuv meeldib?

Keeratakse tuksi. Mereäär keeratakse minu arvates nahka, see on päevselge. Ehitavad tuugalt täis, kuna kõva äriline surve on peal.