Äri kolimine Lätti - kas vihma käest räästa alla?

 (9)
Ivo Vanasaun
Ivo VanasaunFoto: erakogu

Viimasel ajal palju kiidetud Läti maksukeskkonnas on kindlasti mitmeid positiivseid külgi, kuid tegevusmudeli läbimõtlemata muutmine ja Läti äriühingu soetamine riiulis oleva karbitoote kujul võib ettevõtjale tuua maksueelise asemel hoopis kahju.

Tõsi, kindlasti leidub arvukalt olukordi, kus tegevuste mõistlik planeerimine ja kahe riigi vahel jagamine annab teatava maksuvõidu.

Näiteks osaluste hoidmine ja müük läbi Läti äriühingu võib sealse väärtpaberikasu maksuvabastuse tõttu maksunduslikus mõttes olla hea mõte. Kui aga tegelikkuses toimub äritegevus olulises osas Eestis ja sisulist muudatust ei plaanita, on probleemid kiired tulema. Näiteks kui ettevõtja tootmistegevus või müügipersonal asuvad Eestis, siis Läti SIA nimel lepingute sõlmimine ja arvete väljastamine võivad edu asemel viia tupikusse.

Eesti tulumaksuseadus lähtub äriühingu maksuresidentsuse määratlemisel sellest, mis riigi äriregistrisse on äriühing kantud. Seega isegi juhul kui Läti SIA kogu majandustegevus toimub Eestis, puudub Eesti maksuhalduril alus väita, et see Läti äriühing on tegelikult Eesti maksuresident. Siiski võib maksuhaldur tõendada, et Läti äriühing omab Eestis püsivat tegevuskohta, kuna (valdav) osa tema äritegevusest toimub Eestis ning see tegevus on püsiva iseloomuga.

Kuidas maksustatakse Eestis püsivat tegevuskohta omavat Läti äriühingut? Tuginedes varasemale kogemusele võin väita, et see on halvim kooslus, mis Baltikumis piiriüleselt tegutsedes tekkida võib. Nimelt maksustab Läti oma ettevõtjate kasumit aastapõhiselt kuid Eesti alles kasumi viimisel siinsest püsivast tegevuskohast Läti peakontorisse.

Seotud lood:

Probleemide peamiseks allikaks on asjaolu, et topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Läti krediidimeetodit. See tähendab, et niikaua kuni Eesti püsivale tegevuskohale omistatud kasumit ei ole siit Lätti viidud, pole tasutud Eesti tulumaksu, mida Läti maksukohustusest maha arvata saaks. Seega tavaolukorras makstakse Lätis kasumilt koheselt 15% ära (ka Eestis teenitud kasumiosalt). Kui hiljem toimub kasumi viimine Eestist Lätti, tahab Eesti maksuhaldur saada 20% brutosummalt (st 20/80 jaotatud netokasumilt).

Lihtsustatult öeldes, kui Eesti äritegevuse kasum on 100, siis Lätis tuleb kohe maksta 15% ning hiljem Eestis veel 20%. Tõsi, Eesti 20% võrra tuleks vähendada Läti tulumaksu (see tähendab, et Lätis tuleks sealne 15% tulumaks tagasi küsida). Kui kasumi viimine Eestist Lätti toimub pärast Läti tulumaksu tasumist, siis tuleb Lätis teha parandusdeklaratsioon ja enammakstud Läti maks tagasi küsida.

Parandusdeklaratsioone ei saa aga teatavasti teha igavesti. Seega tuleb Eestist kasum Lätti viia teatava regulaarsusega ning see nullib ära Eesti äriühingute tulumaksusüsteemi peamise positiivse joone - võimaluse maksukohustust edasi lükata.

Kokkuvõttes tuleb maksta tulumaksu aastapõhiselt (nagu Lätis) kuid Eesti 20% maksumääraga ning ka halduskoormus on kahekordne (maksudeklaratsioone tuleb esitada kahes riigis ning ka Eesti püsiva tegevuskoha kohta tuleb Maksu-ja Tolliametile esitada (lihtsustatud vormis) majandusaasta aruanne). Halvimal juhul jääb maksukoormuseks lausa 35% (kui kasumi viimine Eestist Lätti toimub nii hilja, et seal enam maksudeklaratsiooni parandada ei saa). Taolised läbimõtlemata „katsetused“ võivad üpris kalliks osutuda ning seetõttu tasub asjatundjaga enne lennukate ideede elluviimist nõu pidada. Vastasel juhul võib tõepoolest vihma käest räästa alla sattuda.