ÄRI: poolelioleva Seppo kliiniku majakarbi ostnud Ernesto Preatoni firmal puudub hoone kohta tulevikunägemus

Tipphaigla arengu lõpp

Kristiine Keskus peab arvestada sellega, et haigla surnud lähevad välja nende akende alt

PIRET PEENSOO

Linnavaraamet müüs eile Seppo kliiniku poolelioleva hoone itaallasest suurinvestori Ernesto Preatoni firmale Kristiine Keskus üle seitsme miljoni krooni eest.

Veel kümme minutit enne avaliku enampakkumise ostusoovide esitamise tähtaega polnud linnavaraametis Seppo kliiniku tahtjatest kippu ega kõppu. Täpselt enampakkumise alguseks tulnud AS Kristiine Keskuse esindaja oli end ainsa osta soovijana eest leides pisut üllatunud, pakkus tuhat krooni alghinnast enam ning vahetab kahe kuu jooksul 7,3645 miljonit krooni Sütiste tee 19a paikneva majakarbi omanikuõiguse vastu.

"See oli ju nii odav. Kõigest 500 krooni ruutmeetrilt. Majakarp on valmis, kogu maa-ala 1,4 hektarit," ütles Kristiine Keskuse juhatuse esimees Margus Reinsalu põhjuseks, miks hoone ostmist vääris.

Katastroof lõpetas arengu

Mustamäe haigla direktori Ralf Allikvee sõnul on tehinguga lõpetatud ühe Eesti tipphaigla meditsiinilinnaku täiendamine. "Meie jaoks on see katastroof. Retke tee 30 on elumaja, nüüd müüdi kliinik," nentis peaministri, linnapea,= sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe tähelepanu Seppo kliiniku teemale juhtinud haigladirektor.

Müüdud hoonesse ei saa enam paigutada erialaarsti polikliinikut, taastusravikeskust, seni osakonna staatuses katastroofimeditsiini keskust ning kaitseväe keskarstlikku komisjoni.

Eesti Vabariigi taasloomise algusaegadel toimunud jagamist, mille tulemusena Seppo kliinikusse mõeldud septilise luuliigese kirurgia jäi Mustamäe haiglasse, traumatoloogia viidi keskhaiglasse ning põletuskeskus Keila haiglasse, peab Allikvee küllaltki mõistlikuks.

Surnud patsiendid akna all

Poolelioleva Seppo kliiniku ehituse ostnud Kristiine Keskuse juhatuse esimehe sõnul puudub firmal praegu nii raha ostu vormistamiseks kui ka nägemus, mida hoonega peale hakata. "Peame otsima kosilasi ja töötama välja kontseptsiooni. Nii palju raha, kui ostmiseks vaja, saame ikka kokku," rääkis juhatuse esimees.

Mustamäe haigla direktor ei kujuta enda sõnul ette, mida kliinikuhoonesse teha annaks. "See on nii intiimselt haiglaga kokku ehitatud. Paratamatult tuleb arvestada ka sellega, et meie lahkunukesed lähevad nende akende alt välja," lisas ta.

Allikvee leidis, et tema arvates on hoone müümine linna vaatevinklist võetuna siiski targem lahendus, kui jutuks olnud plaan rajada hoonesse 400 sotsiaalkorterit tagastatavatest majadest väljasöödute tarvis. "Maja oleks kujunenud vaeste inimeste elupaigaks," tõdes Allikvee.

Säästmine ei õnnestu

Riik loobus nüüdseks enam kui viis aastat pooleliolevana seisnud haiglamaja valmisehitamise rahastamisest ammu. Linn lootis silmapaistva traumatoloogi-teadlase Arnold Seppo mälestuseks Seppo nime kandva kliiniku teoks teha ka mullu suvel, kui ehituse jätkamiseks Lauluväljakul kontserte korraldati.

Poolelioleva hoone saatus oli leheveergudel jutuks veel eelmise aasta detsembris, kui Magdaleena haigla peaarst Peeter Margna leidis, et kliinik lahendaks paljud linna tervishoiu kitsaskohad.

"Nõmme lastehaigla ja sisehaiguste haigla, Mustamäe lastepolikliiniku ja Mustamäe haigla polikliiniku paigutamine sellele pinnale võimaldaks kasutada ühiselt laboratoorset, diagnostilist jt abiosakondi," kirjutas Margna toona võimalusest säästa edaspidi miljoneid kroone.

Ka Mustamäe haigla direktor leidis eile Eesti Päevalehele antud usutluses, et riik priiskab tervishoiurahaga, suutmata otsustada, kes tervishoiusüsteemi jääb ning keda ei vajata.

"Järvamaal osteti kahe miljoni krooni eest ultraheliaparaat, mida seal vajab aastas 500 patsienti ning mis 105 krooni uuringu eest saades tasub end 38 aastaga, ehkki aparaadi tööaeg küünib vaid kuue aastani," tõi Allikvee laristamisest näite.