Vanema põlvkonna esindajate kodudes ringi vaadates taban end sageli mõttelt: millal kümnetes ridades paksud Tammsaare ja Balzaci köited kodudest antikvariaati rändavad? Aina modernsemaks ja minimalistlikumaks pürgivad sisekujunduslahendused teadupärast kahjuks ei soosi raamatukuhjade kogunemist. Samuti puhub raamatuvaba kodu purjedesse innukat tuult tehnikaajastu. Internet kubiseb kõikvõimalikest audioraamatutest – pista vaid klapid pähe ja kuula. Oma hiilgeaega ootavad ka digitaalsed, arvutiekraanilt loetavad raamatud.
Raamatuvaba kodu uue kontseptsiooniga hakkas Sony tarbijaid tutvustama umbes aasta tagasi. Niisiis pole küsimus selles, kas üle 4000 krooni (350 dollari) maksev Sony Readeri pihuarvuti tüüpi lugemisseade või teised analoogid trügivad ühel päeval raamaturiiuli asemele, vaid pigem millal see juhtub. Kergus, rohked tehnilised lahendused, millega saab tuhandete lehekülgede kaupa teksti ühte pisikesse seadmesse koondada, ning kasutamismugavus on piisavalt tugevad argumendid, miks enamasti rasked, ruuminõudvad ja vähem mugavad köited igapäevakasutusest kõrvale jätta.
Kui inimesed tahaksid väga digiraamatuid lugeda, siis miks pole teosed näiteks sülearvuti ekraanidele kolinud? Uue lugemisseadme tootjafirma Sony vastus sellele küsimusele on lihtne: Sony Reader PRS 500 ekraan on kõige paberilähedasem lugemisvara, mis iial digitaalsel kujul saadaval olnud. Teksti mugavaks lugemiseks pakub seade ka päevavalgusega lugemisrežiimi, pealegi kuvatakse informatsiooni 180-kraadise nurga alt nagu päris raamatu puhul.
80 raamatut
Patareil töötav raamat laseb usinal lugejal vahepeatust tegemata keerata 7500 lehekülge. 64 MB mälu võimaldab põhimälu kasutades sirvida kuni 80 digiraamatut. Kellele 80 raamatust väheks jääb, võib alati lisamälukaardil rohkem lugemisvara kaasas kanda. Üks mis kindel: liigset seljavalu meeletu raamatuhunniku tassimine ei põhjusta. Sony lugemisseade kaalub alla 300 grammi. Kergest kaalust ning vähe ruumi võtmisest võib rääkida ka lisamälukaartide puhul. Ahvatlevad näitajad on ajanud esimesed eestimaised digilugejad juba ärevile, seega ei maksa kohvikus tuimalt ekraani silmitsevat kodanikku veel imelikuks pidada. Ju on tegemist lihtsalt e-raamatu lugejaga.
E-kool on Eestis juba sama hästi kui kanda kinnitanud, arvuti ja internetiühendus on kodus igal kolmandal eestlasel. Kui kunagi võis sellist statistikat ulmeks pidada, siis praegu on tegemist tegelikkusega. Huvitav, millal on tolmu koguvad köited sunnitud digitaalmaailma bittidele ja baitidele alistuma?
