Äriidee: Kuidas köögis vilju kasvatada
Sääraseid koduseid viljaaedu leidub teisigi. Näiteks Egglings, munakujuline asjandus, mille ots tuleb katki lüüa ja kus seejärel saab kasvatada maitsetaimi või lilli.
AeroGarden on aga esimene koduseks otstarbeks mõeldud seade, milles kasutatakse aeropoonikat. Selle varem pigem ulmevaldkonda kuulunud tehnoloogia on välja töötanud USA kosmoseagentuuri NASA teadlased, püüdes muuta oma kosmosesõidukeid võimalikult kergeks. Nad avastasid, et taimi saab tegelikult kasvatada kiiremini ilma mullata, kui piserdada toitaineid otse juurtele, mis on jäetud õhku rippuma.
Aeropoonikaseadmeid on valmistatud varemgi, kuid kodukasutajale need eriti hästi ei sobinud. Riistapuud olid kehva disainiga, suured ja kohmakad ning maksid vähemalt 9000 krooni. Küll aga tarvitasid neid hea meelega kanepikasvatajad.
Kui tõsta valgustid tipmisse asendisse, on AeroGarden umbes poole meetri kõrgune. Firma töötab lisaks tavalisele seitsme taime kasvatamiseks mõeldud mudelile välja ka väiksemaid, ühe- ja kolmetaimelisi.
Tellida saab ka internetist
AeroGardenit müüakse USA, Suurbritannia, Austraalia ja alates veebruarist ka Lõuna-Korea kauplustes ning loomulikult internetis. Odavaima plastmudeli saab kätte 300 krooniga. Kalleima, metallkorpusega seadme eest tuleb välja käia 3500 krooni.
AeroGardenis saab kasvatada kuut sorti maitsetaimi, kuut liiki salateid, kirsstomateid, tšillipipart, rohelisi ube ja lilli – näiteks petuuniaid. Märtsi alguses tähistas USA suuruselt teisel aktsiaturul Nasdaq noteeritud AeroGrow miljonenda seemnekomplekti müümist. “Aedu” oli selleks ajaks kaubaks läinud 400 000. Kasumisse ei ole firma siiski veel jõudnud.
Kanepikasvatajadki on AeroGardeni omaks võtnud: hulk veebisaite õpetab, kuidas seadet mõnuaine kasvatamiseks kohandada. Mudel oli nimelt disainitud kanepitaimede jaoks liiga väikeseks, rääkimata sellest, et AeroGrow seemnevalikust kanepit loomulikult ei leia.
AeroGrow asutaja Michael Bissonnette oli enne praegust äri käima lükanud juba paar firmat. Üks neist tegeles traadita koduturvaseadmetega, teine hääletuvastusel põhineva kaugjuhtimisega. Mõlemad edukalt maha müünud, otsis ta uusi võimalusi, kuni avastas 2002. aastal aeropoonika.
Tõhus turundus ja arendus
Oma ärimudeli laenas Bissonnette raseerimisvahendite tootjalt Gillette. Kui põhiseadme saab soetada üpris soodsalt, siis seemnekomplektid on paigutatud kapslitesse, mida saab kasutada ainult AeroGrow seadmetes, ja need maksavad suhteliselt palju – paarisaja krooni ringis. “Meie kogemuse järgi on korduvostjad praeguseks pärast algset tellimuse sooritamist kulutanud keskmiselt 150 dollarit (1500 krooni – ÄL),” kommenteerib Bissonnette.
Esialgse kavatsuse järgi pidi AeroGarden saama tootmisküpseks ühe kuni poolteise aastaga. Kuna aga Bissonnette soovis vähemalt algul konkurentide tõrjumiseks maha saada võimalikult töökindla aparaadiga, kulus lõpuks aega neli aastat. “Me ehitasime iga kord parima süsteemi, mis suutsime, vaatasime, kuidas katsetajad oma taimed tapsid, ja muutsime seda, et nad ei saaks enam oma taimi tappa,” tutvustab AeroGrow turundusjuht John Thompson tootearendusprotsessi.
Tuli leida ka efektiivseim viis toitainete juurtele toimetamiseks, teha kindlaks taimed, mida saaks köögis kasutamiseks kasvatada piisavalt väikses ruumis, arendada energiasäästlik valgustus. Lisaks kulus kuus kuud seadme disaini lihvimisele.
Konkurents ei jää tulemata
See kõik peaks tagama, et koopiaseadmete valmistajad loobuksid AeroGardenit imiteerimast – asi läheks liiga keeruliseks. Ka suurtelt köögiseadmete valmistajatelt peaks Colorado väikefirmaga samaväärse aparaadi turule toomine nõudma vähemalt paar-kolm aastat. Kui aga peaks teoks saama Bissonnette’i ennustus, et aeropooniliste seadmete turg paisub millalgi pooleteise miljardi dollarise aastakäibeni, siis võib arvata, et suurrivaalid ei jää tulemata. Bissonnette’il avaneks aga kindlasti võimalus oma firma hea hinnaga maha müüa.
Esimesed AeroGardenid tulid müüki 2006. aasta märtsi hakul. Ettevõtte kinnitusel on igal “aeda” istutatud seemnel 99,9-protsendine võimalus edukalt kasvama hakata. “Püüame endiselt välja mõelda, mida teha inimestega, kes panevad seadme radiaatorile ja kõrvetavad taimed ära,” viitab Thompson, et päris sajaprotsendist edu ei õnnestu siiski veel tagada.
