„Techstars ja Y Combinator ning teised, vähem kuulsad, kiirendid on olnud Eesti start-up’idele väga olulised platvormid. Ütleks nii, et kõik ei ole seal käinud, aga kõik, kes seal on olnud, on edukad,” rääkis multiettevõtja Indrek Kasela, kes alustas idufirmadesse investeerimist juba eelmisel sajandil.

„Kunagi oli Tallinna Börs väga edumeelne, siin oli noteeritud näiteks Pennu Computer Technology ja XXL, millega oli seotud mu ammune tööandja Cresco. Esimene oma projekt oli Privador, mis oli Guardtime’i eelkäija ja üks osalisi Eesti ID-kaardi ja digiallkirja loomisel,” kirjeldas ettevõtja.

Sel sajandil on Kasela eraisikuna investeerinud tosinasse idufirmasse. Nende seas on olnud nii Guardtime, Jobbatical, Digital Sputnik, Taxify, Plumbr ja Topia. Selle aasta algusest tegutseb ta koos Gerri Kodrese ja Riivo Antoniga United Angelsi nimelise fondi alt, mida rahastab osaliselt ka Euroopa Investeerimisfond. Fond on aktiivne investor.

Lennutab läbi stratosfääri

„Sel aastal oleme investeerinud nii Click & Growsse, Taxifysse, eAgronomi, FoodDocsi, GuestJoysse, Epicusse, LeapIN-i jne,” rääkis Kasela. Kuigi vahepeal lõi ta kaasa ka mentorina ja osales „Ajujahi” žüriis, siis enam ta sellega tegeleda ei jõua. Just tänu „Ajujahile” avastasid nad FoodDocsi.

Pikaajalise ettevõtja Allan Martinsoni sõnul käivad kiirendites väga erinevad firmad. „Käivad need, kelle peas on ainult idee ja kes pole varem teinud ühtegi firmat, ning võivad olla ka firmad, kes on päris välja kujunenud. See sõltub hästi palju nii kiirendist kui ka firmast,” rääkis endine Starships Technologiese tegevjuht ja oktoobrist LeapIN-i tegevjuhi kohale asunud ettevõtja, kes on ka ise kiirendites mentorina osalenud.

„Kui sa satud Silicon Valley parimatesse kiirenditesse, siis sa tõesti satud kanderaketi otsa, mis sind läbi stratosfääri lennutab ja annab sulle kohe väga paljudest asjadest aimu. Samal ajal on palju kiirendeid, mida on tehtud oluliselt teistel viisidel,” märkis ettevõtja. Kuigi kiirendi Poolas võib olla hea ja vajalik, ei pruugi Eesti firmal olla väga mõistlik sinna minna.

Absoluutne tipp on seejuures Silicon Valley Y Combinator. „Nagu Veriff käis – Hiiu maapoistest tehti globaalse nägemusega ettevõtjad,” sõnas ta. Martinsoni sõnul näitab kiirendi tugevust see, kui tugev konkurss sel on. „Võtame Y Combinatori. Neil on suisa põhimõte, et nad aktsepteerivad iga aasta vaid 1% avaldustest,” kirjeldas ta.

Said jala maha USA turul

Veriffi asutaja Kaarel Kotkase sõnul olid nad 2005. aastal asutatud Y Combinatori möödunudtalvise lennu üks edukamaid idufirmasid, kui vaadata, kui palju investeeringuid nad peale kiirendis osalemist kaasata suutsid. Summaks oli 7,7 miljonit dollarit. „Samas, kui võtta kogu kiirendielu kokku, siis ma ei näe, et ühe start-up’i põhieesmärgiks oleks investeeringu kaasamine,” märkis Kotkas.

Tema sõnul on kiirendite puhul olulisem võrgustik, kuhu nad sisse saavad ja nõuandjate hulk, kellega nad seal tuttavaks saavad. „Siis sul on võimalik kiiremini tegeleda põhiasjadega, mis loovad väärtust. Investeeringud on lahutamatu osa, kui tegeletakse päris probleemiga, ja meil oli võimalik valida üle 250 võimaliku investori vahel,” kirjeldas 24-aastane iduettevõtja.

Praeguseks on isikutuvastusteenust pakkuval Veriffil kokku 25 investorit, kellest umbes kümme tuli Y Combinatori kaudu. Sarnaselt Techstarsiga on ka Y Combinatori programm kolmekuuline. „Meie saime kõige rohkem abi sel teemal, kuidas siseneda Ameerika turule,” kirjeldas Kotkas.

Ta selgitas, et Eesti idufirmadel on USA turule siseneda väga keeruline. Ühelt poolt sai Veriff Y Combinatori kaudu ühiskondliku heakskiidu, teisalt aga võrgustiku ja kliendid, kelle kaudu sealsele turule jõuda. Praegu on USA turg Veriffi jaoks üks suurimaid turge, moodustades käibest alla 40%.

Kotkase sõnul oli Y Combinatorist neile kindlasti palju kasu, kuid praeguses faasis ei vaja 2015. aastal asutatud ettevõte tõenäoliselt rohkem ärikiirendite abi.