Ärikinnisvara tehingute maht stabiilne, kuid väärtus kasvab

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest ilmneb, et võrreldes 2010. aasta 9 kuuga langes ärikinnisvaraga tehtud keskmine kuine tehingute arv 1,3%, kuid tehingute koguväärtus ning keskmine tehinguväärtus on esimesel kolmel kvartalil Eestis kasvanud, viimane 24% võrra.

Vastavalt City24.ee andmetele oli septembris keskmine küsitav äripinna rent kuus Tallinnas 5,65 eurot ruutmeetri kohta, Vilniuses aga nt 6,1 eurot. Keskmine äripindade küsitav müügihind Tallinnas, Riias ja Vilniuses on samas üsna sarnane, varieerudes vahemikus 1140-1300 eurot ruutmeetri kohta.

„Äripindade turul on ainsad aktiivsed arendajad Technopolis Ülemiste ja Tallinna Teaduspark Tehnopol, mõlemais on 2012. aastal valmimas tuhandeid ruutmeetreid rendipindu. Üldjoones aga on Tallinna äripindade turg siiski stabiilne. 2012. aastal on lõppemas arvukad 2009. aasta majanduslanguse ajal sõlmitud madala hinnaga rendilepingud, ning suure tõenäosusega kaob erinevus lepinguliste ning küsitavate rendihindade vahel. Samas on siiski rendileandjate jaoks olulisem stabiilne tulubaas ja madal vakantsus, kui tõusev rendihind ja sellega kaasnev vakantsusrisk,“ sõnas Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Endiselt on väga suur nõudlus suuremate ostukeskuste jaepindade järele, mistõttu vabad pinnad leiavad kiiresti rentniku. Tihe konkurents ja positsioonivõitlus toidupoodide vahel innustab super- ja hüpermarketite sektoris järjepidevale arendustegevusele. Kui kõik muud sektorid pööravad põhitähelepanu Tallinnale, siis toidupoodide sektori arendustegevus on aktiivne üle kogu Eesti.

„Ka tööstuspindade turg on suhteliselt elav, kuigi sellele sektorile on avaldanud mõju üleilmne negatiivne suundumus. Üks laienemisvõimalusi pidurdav põhiprobleem on ehitusmaksumuse järsk suurenemine, mis on viinud uute tootmis- ja laopindade rendihinnad tasemele, mis ületab ettevõtete suutlikkust renti maksta. Selles segmendis on aktiivsed eelkõige tootmissektoriga seotud ettevõtted,“ kommenteeris Tinno.

Colliersi hinnangul on euroala probleemid avaldanud investeerimisturu suundumustele negatiivset mõju. Kuigi enamikul investoritel on vaba kapitali, on üleilmsetel turgudel valitsev ebakindlus muutnud eelkõige välisinvestorid ettevaatlikumaks ka Eesti turul. Pisut erinevalt käituvad Venemaalt pärit investorid, kes investeerivad jätkuvalt Eesti kinnisvarasse pikaajalise väljavaatega.

„Teisejärgulise tähtsusega kinnisvara tootlus on hakanud pisut suurenema. Selle põhjuseks on hea asukohaga kinnisvara suurem valik ja pakkumine, mis muudab teisejärgulise kinnisvaraga seotud riskid investorite silmis suhteliselt kõrgeks. Samuti on suurenenud tootluse erinevus Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel,“ lõpetas Tinno.