„Konkreetseid lepingutest tulenevaid tingimusi me kommenteerida ei saa,“ ütles Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila. „Kindlasti mõjutab meid üldine intressikeskkond ning peame arvestama uue olukorraga, kus osa panku rakendavad hoiustele negatiivseid intressimäärasid. Samas on Eesti Energia ka seni paigutusi allokeerinud pankade vahel paindlikult sõltuvalt sellest, kes pakub paremat intressi. Paigutuse tootlus pole meie jaoks siiski ainus eesmärk. Arvesse võtame ka panga reitingut ning paigutuse likviidsust. Seni on Eesti Energial õnnestunud oma raha hoida nii, et selle pealt makstavad intressid on nullis või plusspoolel.“

„Õnneks või kahjuks pole meie vaba raha jääk nii suur, et negatiivsete hoiuseintresside pärast peaks praegu muretsema,” lausus Estonian Celli finantsdirektor Siiri Lahe.

„Oleme nimetatud hinnamuudatusega kursis, kuid otseselt sellest tulenevalt ümberkorraldusi meil praegu kavas ei ole,“ ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. „Meil on eesmärk vaba raha võimalikult tõhusalt tööle panna ja seetõttu planeerime ning optimeerime oma rahavoogusid igapäevaselt nii, et raha jäägid meie grupi 18 ettevõtte erinevatel pangakontodel oleks tehinguvajadustele vastavad.“

„Kuna tegutseme jaeäris (meie kaupluste käive ulatus möödunud aastal 441 miljoni euroni), siis on ka loogiline, et mingi osa rahast on nii kassas kui ka pangakontol ja ka pidevas ringluses,” kommenteeris Maxima Eesti finantsjuht Kristi Ojakäär. „Pankadega on meil koostöö väga tihe ja seni ei ole me eraldi tasude üle ühegi pangaga läbirääkimisi pidanud.”