Harku vallavolikogu istungil arutati Oxford Sustainable Groupi planeeritava Viti kaubanduskeskuse detailplaneeringut. „Tahan meelde tuletada, et see teema on kütnud palju kirgi. Volikogu liikmel on võimalus teha ettepanek ja esitada kaks küsimust,“ tuletati enne arutelu meelde.

Seda võimalust kasutas volikogu liige Priit Kotkas öeldes, et selle aasta kevadel andis volikogu ühese suunise teha negatiivne eelnõu. „See oli 23 lehekülge pikk, aga siis tuli arendaja ja ütles, et nüüd tuleb teha uus eelnõu. Mul on ettepanek minna tagasi negatiivse eelnõu juurde ja menetleda see läbi, kui sellega menetlus lõppeb, siis lõppeb. Peatame täna lugemise ja võtame menetlusse negatiivse eelnõu."

Priit Kotkas

Ehitus- ja planeerimiskomisjoni esimees Aadu Kana ütles, et ta on detailplaneeringu küsimust tõstatanud juba paar korda. „Kahe komisjoni 12 liikmest toetasid eelnõud kaheksa. Tänane projekt on väga atraktiivne just oma murukatuse ja roheluse poolest. Arutelu läks ikka väga kuumaks. Meie negatiivse seisukoha arvamusliidrid Kruusoja ja Rajasaar olid ikka väga vastu,“ rääkis ta „Kahjuks komisjoni ei tulnud selleks hetkeks teavet advokaadibüroos, kus on ära toonud kolossaalsed avaliku arvamuse mahud mahud: üle 3000 inimese toetavad seda arendust.“

Aadu Kana

Volikogu liige Kaido Kruusimägi ütles, et planeeringus ei ole midagi muutunud. „Minuga võttis täna ühendust advokaadibüroo, kus tehti negatiivne eelnõu ja nad ütlesid, et see etapp praegu on seaduse vastane. Seda nimetatakse Euroopa Liidu kohtus salaamiefektiks ehk viilutame pikka vorsti selleks, et jõuda lõpptulemuseni." Kruusimägi toetas Priit Kotkase ettepanekut öeldes, et ei saa asja vastu võtta asja, kui ei tea mis on lõpptulemus.

Peale pikka vaidlust pani volikogu esimees Arno Hirtentreu hääletusele ettepaneku peatada detailplaneeringu arutelu ja minna tagasi negatiivse eelnõu juurde. Kohal oli 15 volikogu liiget, otsuse poolt hääletas neist seitse ja vastu kuus liiget, kaks olid erapooletud.

Lahenduse otsimine on kestnud aastaid

Abivallavanem Erik Sandla võttis kokku projekti ajaloo: detailplaneering algatati juba 2008. aastal ja lahenduse otsimine on käinud aastaid. Kevadel sooviti seda kehtestada koos kolmekordsete korterelamutega. Oli ka planeeritud ärimaa hoonestusalad, et takistada maantee äärest tulevat saastet.

„Esimene lahendus oli kokku plaanitud 75 000 ruutmeetrit. Peale vastväidete esitamist ja maavanema juures käimist pakuti see plaan jaotada osadeks. Koostöös vallavalitsuse ja arendajaga jõuti etappi, et peaks vähendama ärimaa plaane nii, et ta jääks linna üldplaneeringu piiridesse. Vähendati ka mahtu," rääkis ta.

"Selle aasta kevadel toodi planeering volikogu ette uuesti otsustamisele ja seda vastu ei võetud. Hakati koostama negatiivset eelnõud, aga sel hetkel kui eelnõu hakkas valmima, pöördus arendaja vallavalitsuse poole ja tegi ettepaneku menetlus peatada, sest ta soovis vastavalt vastuväidetele lahendust muuta," rääkis Sandla.