ÄRILEHE FOTOD | Kas inimeste alkovarud on nii suured? Uuring: Läti alkoralli mägi on ületatud ja nüüd hakkab huvi langema

Kantar Emori juhataja Karin Niinase rääkis märtsis läbiviidud uuringu tulemuste avalikustamisel, et piiriüleste alkoholi ostude mägi on märtsiks ületatud ning edasi hakkab piirikaubandus vähenema.

Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog rääkis, et üldine avatus Läti alkoholi ostmisele on hakanud märtsis vähenema. "2017. aastal hakkas kasvama avatus ja huvi Läti alkoholi hindade vastu ja kõrgpunkt saabus eelmise aasta lõpus, kus kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast mõtles, et võiks osta piiri tagant alkoholi," rääkis ta.

Nüüd on tema sõnul torm vaibunud, tipp saavutatud ja näha rahunemismärke. "Nii lahja, kui kange alkoholi osas on huvi vähenenud," rääkis Voog.

Uuringu hetkel Lätist alkoholi ostnute osakaal on tema sõnul samuti langenud. „Lätist ostetud alkoholi osakaal kõigist alkoholiostudest on stabiliseerunud 20 protsendi tasemel,“ ütles Voog. „Teisisõnu kulutatakse kogu alkoholile kuluvast rahast viiendik Lätis. Niisiis kinnitab meie viimane seireuuring, et Lätist alkoholi ostnud inimeste hulk on vähenenud.“ Mullu augustis osteti Lätist 15 protsenti alkoholist, aasta varem aga vaid 6 protsenti.

Kui detsembris ütles 41 protsenti kõigis uuringus osalejatest, et on ostnud 2017. aastal Lätist alkoholi, siis märtsis kinnitas veerand vastanutest, et on tänavu käinud lõunanaabri juures joogivarusid täiendamas – tõsi, suur osa käesolevast aastast on veel ees.

"Küllastuse tase või varude hulk võib olla nii suureks läinud, et rohkem lihtsalt ei osteta. Samuti on võib-olla hakanud langema nö esmane emotsionaalsete ostude tegemine," ütles Voog. Samas toonitas ta, et uuringu järgi ostsid inimesed alkoholile lisaks ka toidukaupasid, kütust ja ehitusmaterjale. Lisaks nentis ta, et kuigi märgid näitavad piirikaubanduse vaibumist ei saa välistada, et inimestel tuleb uus emotsionaalne põhjus piirile minekuks. "Ka võib tekkida suurem huvi teiste kaupade vastu. Praegu on põhimotivaator alkohol, kuid piisavalt hea pakkumise korral võiks ka teised kaubad inimesi Lätti meelitada," ütles ta.

Kantar Emori ekspert Katrin Männaste heidis pilgu alkoholi tarbimisele. "Pikemaajalist trendi vaadates on mõnevõrra kasvanud viimastel aastatel nende inimeste osakaal, kes üldse alkoholi ei tarbi," ütles ta. "Eelmise aastaga võrreldes on nädalas ühe korra alkoholi tarbinute osakaal jäänud samaks. Kord kuus alkoholi tarbijate arv aga langenud ning kasvanud on inimense arv, kes ei tarbi üldse alkoholi," ütles ta.

Männaste sõnul ostavad Lätist keskmisest sagedamini alkoholi mehed vanuses 35-49 aastat, kõrgema sissetulekuga tarbijad, rahvuselt eestlased ning eeskätt piiriäärsete piirkondade elanikud. "Enim käivad piiril ostmas Lõuna-Eesti elanikud, kes elavad väiksemate linnades," rääkis ta. Viimase seitsme aasta jooksul on olnud alkoholisortidest tõusuteel vein ja vahuvein ning languses kange alkohol nagu viin ja džinn.

Männaste sõnul on alkoholi ostmise sageduses näha viimase pooleteise aasta jooksul ka üldiselt pigem langevat trendi. „Võrreldes teiste Eesti piirkondadega on Lõuna-Eestis vähem iganädalasi alkoholiostjaid, mis viitabki Lätist alkoholi toomise kaasmõjule,“ ütles Männaste. „Suundumus on osta alkoholi harvem, aga see-eest korraga suuremaid koguseid. Ehkki ostmise sagedus on vähenenud, pole samal ajal toimunud muutusi tarbimise sageduses, see on jäänud samale tasemele.“