ÄRILEHE FOTOD: Unustuste hõlma vajunud Kreenholm ootab uut ärkamist

 (36)

Kreenholmi manufaktuur, mis oli omal ajal Euroopa suurim tööstus, seisab täna tühjalt. Ühelt poolt pakutakse ajaloolisele tööstuskompleksile ulmelisi arendusplaane, teisalt ei saada isegi väikse muuseumi jaoks EAS-i rahastust.

Oma tippajal 13 000 inimesele tööd pakkunud Kreenholmi manufaktuur seisab nüüd unustustehõlmas, 30,3 hektarilist maa-ala saab uudistada iganädalastel ekskursioonidel. "Mõnikord tuleb sada inimest, mõnikord kaks inimest, ütles Narva muuseumi teadusjuht Ivo Posti.

Kreenholmi neli massivset vabrikut ootavad Narva jõe ääres uut ärkamist. Päris tühjalt nad siiski ei sõida. Posti sõnul üürivad kaks firmat, kokku 300 töötajaga, praegugi ühes hoones pinda välja.

Kreenholmi üürnikud Foto: Madis Veltman
Seotud lood:

Ka vanadest tekstiilitööstuse töötajatest on maha jäänud omamoodi mälestusmärk – suitsupakkidest koosnev sein, millel ilutsevad lisaks Eestis müüdavatele markedele ka Vene ja USA suitsud.

Töötajate suitsupakid Foto: Madis Veltman

Kreenholmi kinnisvara haldamiseks loodi 2007. aastal OÜ Narva Gate, mis tegeleb territooriumi haldamisega ja suures osas ka nõukogudeaegsete juurde ehitatud laienduste lammutamisega. Nii on territoorium puhastatud lagunevatest garaažidest ning ajalooliste hoonete külge ehitatud monstrumitest. "Selle tõttu on kohati näha hoonete seintel neid jubedaid pastelseid toone, millega Vene ajal kõikvõimalikud ruumid üle võõbati," täheldas Posti.

Kreenholmi vabrikute küljest lammutati nõukogudeaegsed juurdeehitused Foto: Madis Veltman

Mis Kreenholmist edasi saab?

OÜ-l Narva Gate on suurejoonelised plaanid kujundada Kreenholmist lähima 20 aasta jooksul üks Narva suurimaid keskusi, kuhu on koondatud luksuslikud eluhooned, eri meelelahutus- ja kultuuriasutused koos kunstigalerii, kontserdi- ja konverentsikeskusega.

"No see on küll nüüd veidi ulmeline plaan," muheles Ivo Posti. Reaalsemaid mõtted viivad hoopis kunsti- ja teatrimaailma. Suurimaks raskuseks on ajaloolise hoone võlvid, mida kannavad lähestikku asuvad postid. Nii jaotub hoone kitsasteks osadeks ja muudab funktsiooni leidmise keeruliseks.

Kreenholmi vabrikute sambad Foto: Madis Veltman

Samuti on plaanis rajada puuvillavabrikutesse Kreenholmi muuseum, kuid rajamine seisab EAS-i rahastuse taga. "Hooned on omavahel ühenduses, turistidel oleks põnev kõndida mööda vana raudteed ja uurida tööstuse ajalugu. Eelmises rahastusringis me toetust ei saanud, aga ehk nüüd läheb õnneks," rääkis Post.

Ajaloolisest vabrikust lahkudes jätavad meiega hüvasti müüril peesitavad kassid. "Neil on siin hea elu. Hooned on korralikud ja kohalikud käivad toitmas ka," selgitas teadusjuht.

Müüril valvavad kassid Foto: Madis Veltman