ÄRILEHE GRAAFIK: Vaata, kuidas riigikogu lihtliikme palk paistab võrdluses mediaanpalgaga

 (150)
Riigikogu
RiigikoguFoto: Priit Simson

Riigikogu lihtliige on isik, kes ei vastuta mitte millegi eest. Ta hääletab nii, nagu fraktsioonis või pigem partei juhtuses kokku lepitakse (99,9% juhtudel). Tema tööandja on rahvas ja ta on oma mandaadis vaba, kuigi reaalsus on enamasti selline, et omaloomingut ega iseseisvat mõtlemist ei eelistata üheski parteis. Kui selline privileeg ongi mõnele lihtliikmele võimaldatud, siis pigem on see suur erand.

Ärileht otsis Eesti Ekspressi andmeajakirjaniku Margus Järve abiga välja riigikogu lihtliikme põhipalga alates 2000. aastast. Kui võrrelda riigikogu lihtliikme palka ajas näiteks Eesti mediaanpalgaga, siis ei olegi tegelikult kuigi palju võrrelda.

Mediaanpalga numbrid on trööstitud ja riigikogu lihtliikme, kes, nagu öeldud, ei hiilga ega ole kunagi hiilanud erilise vastutusega, palk on pööraselt kõrge.

2002. aastal oli mediaanpalk 218 eurot, riigikogu lihtliige teenis samal ajal 1496 eurot. 2003. aastal oli mediaanpalk 238 eurot, riigikogulase palk aga 1665 eurot. Keset kriisi 2010. aastal oli mediaanpalk 469 eurot, riigikogu lihtliikme palk aga 3134 eurot. Eelmisel, 2014. aastal oli mediaanpalk 616 eurot, riigikogu lihtliige teenis samal ajal aga 3465 eurot.