Kolmapäeval ilmuva Ärilehe intervjuus ütleb Edelaraudtee omanik Marcel Vichmann, et on oma seisukohti Rail Balticu osas ajaga muutnud ja pole enam üdini skeptiline. Sellest hoolimata peab Vichmann saavutuseks juba seda, kui suudaksime igapäevase trassi kulubaasi tuludega nulli viia. Tema seisukoht on sarnane sügisel tunneli ehitamise idee elustanud investori Joakim Heleniuse arvamusega, kelle selgituse järgi ei tooks tunnel küll ilmselt kunagi raha vahetult tagasi, kuid muudaks olukorda ja arusaamu sedavõrd, et puhuks Talsingi piirkonnale elu sisse uuel ja kõrgemal tasemel.

Mõlemat projekti ühendab veel üks joon. Nende teostamise puhul räägitakse lööklausetes küll inimeste liikumisest, kuid tasuvuse saavutamiseks (või nulli jäämiseks) peaksid raudteed või tunnelit mööda liikuma eelkõige suured kaubakogused. Kaubad jõuavad aga Eestisse nendetagi.

Probleemi tuum on pigem mujal: liikuma ei saa eelkõige inimesed. Seda olukorras, kus Eesti pole mitte tööstus-, vaid eelkõige teenuseid (näiteks IT-d) pakkuv riik. Just sel eesmärgil tasub kaaluda hoopis õhusilla rajamist: tihe liiklus peamistesse sõlmpunktidesse - alustades Helsingist, kust saaks vajaduse korral hõlpsalt edasi või tagasi liikuda. Ka õhusillale leiab hulga vastuargumente, kuid kahe teisega võrreldes märksa vähem. Võib-olla piisab, kui luua odavlennufirma, nagu Vichmann soovitab.

Loe kolmapäeval ilmuvast Ärilehest intervjuud Marcel Vichmanniga, mida muudab maailma mõjukaima keskpankuri vahetus, millise kooli lõpetaja teenib üle 2000 euro kuus, mis on Eesti majanduskasvu pidur ning kuidas saab olla, et Harjumaa on jõukuselt võrdne Soome maapiirkondadega.