Ärilehe kommentaar: Eesti särab eredalt piiribörside ikalduse taustal

 (4)
Ärilehe kommentaar: Eesti särab eredalt piiribörside ikalduse taustal
Pakistani investorFoto: Scanpix/ Reuters

USA investeerimisväljaanne WSJ.com vaatas, millised on 2016. aasta viletsama tulususega rahapaigutused. Nende seas on nn. piiriturud, kuhu kuulub ka Eesti. Ometigi on Tallinna börsil olevatel aktsiate kogumil OMXT indeksi näol läinud tänavu väga hästi.

Tänavu on aktsiaindeks europõhiselt teeninud 19,4 protsenti. Paljud Tallinna börsil olevad ettevõtted on teinud heldeid raha väljamakseid aktsionäridele.

Kas tänavune aasta tuleb Eesti aktsiaturul üldse parem kui mullune aasta, näitab vaid aeg, sest mõned kauplemispäevad on veel jäänud. Läinud aastal oli OMXT kogutootlus 19,1 protsenti ja nendest kaugelt parema tootlusega aasta oli 2012, kui koduturul teeniti 38,2 protsenti.

Piiriturud on maailma riskantseimad ja potentsiaalselt kiiresti kasvavad investeeringud, mis ei osalenud 2016. aasta üleilmses aktsiarallis, halas WSJ.

MSCI piiriturgude indeks, kuhu kuuluvad 22 väikese aktsiaturuga maad nagu Pakistan ja Nigeeria, on tootnud tänavu kuni 22. detsembrini (USA dollarites) vaid 1,1 protsenti. Arvestatud on nii aktsiate hinnatõusu kui dividendimaksetega. See jääb kaugele maha USA Dow Jonesi tööstuskeskmise 17,4 protsendisest kogutulust ja ka MSCI arenevate turgude indeksi 8,4 protsendisest tootlusest.

Europõhiselt on kuni 23. detsembrini Dow Jonesi tootlus Bloombergi andmetel 18,9 protsenti. Võrdluseks, euroala suurettevõtete börsiindeks Euro Stoxx 50 on tänavu teeninud vaid 0,3 protsenti.

Seotud lood:

Venemaa aktsiaturg on eurodes tänavu teeninud investoritele 55,2 protsenti ja Brasiilia aktsiaturg koguni 69,7 protsenti. Nendest jääme maha, kuid oma suuruse ja investorite põlu alt väljatulek tõmbab piiriturgudest suurematele arenevatele turgudele magnetina raha, kuid ka seal eraldatakse terad sõkaldest. Näiteks Hiina aktsiaturg on tänavu langenud 13,7 protsenti (eurodes).

Laiemalt on toetanud eurodes teenitud tulu Brasiilia valuuta tugevnemine euro vastu (kohalikus rahas on tootlus vaid 35,2 protsenti). Nii Brasiiliale kui Venemaale on mõjunud hästi tooraineturul aset leidnud mõningane paranemine. Mõnigi piiriturg nagu Nigeeria on kogenud valuuta devalveerumist.

Piiriturgude häda seisneb selles, et nad on väikesed nn. perifeeriamaad, kus kapitaliturud on vähearenenud. Rahvusvaheliste investorite saabumine ja lahkumine avaldab piiriturgudele tugevat mõju, kuid Tallinna börsil nad silma ei paista – see on ikka kohalike väikeinvestorite ja pensionifondide pärusmaa.

Kuigi investoreid on korduvalt hoiatatud, et piiriturgude aktsiad võivad kogeda olulisi hinnakõikumisi ehk volatiilsust, ei ole piiriturgude indeks tõusnud või langenud vähemalt ühe protsendi päevas alates 28. juunist, kirjutas WSJ.com. See on indeksile pikim madala kõikuvusega periood alates 2012. aasta teisest poolest.

See ei näita midagi muud kui investorite apaatiat antud turgude kui terviku suhtes. Kes on investeerinud, istuvad aktsiates ja ostavad vaikselt juurde, kes seda teinud ei ole, neil puudub teema vastu igasugune huvi. Välismaalt rahalaevu börsile tulnud ei ole, mis oleks indekseid tõstnud.

Kehv tootlus ja vaikne kauplemine peegeldab karmi keskkonda, mida piiriturgudel tajutakse aeglustuva maailmakaubanduse kasvu, leige majanduskasvu ja üha natsionalistlikuma poliitikaga. Viimane võib piirata kapitali vaba liikumist.

Viiest suuremast piiriturust on prognoositud tänavuseks aastaks Argentinale ja Nigeeriale majanduslangust ning Pakistanile, Kuveidile ja Marokole aastakümne keskmisest aeglasemat kasvu. Oma roll tootlustele on ka USA dollari tugevnemisel.

Kuna piiriturgude tootlus on olnud vilets, in EPRF Globali andmetel tõmmatud tänavu kuni 21. detsembrini piiriturgude aktsiafondidest välja 840 miljonit dollarit.

Samas aktsiad on erinevad nagu ka piiriturud. Näiteks Tallinna börsi indeksi tänavusele tõusule ei ole küll midagi ette heita. Paraku on ikka suur osa rahast põhjusel või teisel seismas pankades arvelduskontodel, teenides 0 protsendist tootlust. Eks see ole valikute, investorhariduse ja riskivalmiduse küsimus.