ÄRILEHE KOMMENTAAR: Julge Karu rind on rasvane
Öeldakse, et julge hundi rind on rasvane. See ütlus kehtib ka karude kohta.
Armin Karu ärisammud on reeglina silmatorkavad ja viimasel ajal ka märgilised. Karu otsustavus ja riskijulgus on tõstnud ta üheks eeskujuks, keda ettevõtjad tüürisuunda valides järgivad. Kindlasti mitte pimesi, küll aga vähemalt silmanurgast.
Teade, et Armin Karu suuromanduses börsifirma Olympic Entertainment Group suutis Tallinna meelitada hotelliketi Hilton ning rajab Politseipargi äärde 36 miljoni euro eest uue hotelli ja kasiino, on mitmes mõttes märgiline. Nagu kombeks ka riskantne. Samas üks terves reas, mis on tõstnud Olympicu Eesti edukaimaks börsifirmaks.
Miks endise Kungla hotelli ja praegu Reval Park Hotel & Casinona tuntud hoone asemele uus püstitatakse on ilmselt selge. Äris, kus paljuski kaubeldakse emotsiooniga, peab rahvusvahelise, nii Tallinna kui ka Varssavi börsil noteeritud firma pea- ja kodukontor olema oma maine vääriline.
On tähelepanuväärne, et uue hotelli rajamisel võtab Karu juhitav OEG kogu riski, sest Hilton on vaid hotelli operaator ning ise sentigi ei investeeri. Seega on õigustatud väide, et Hiltoni sisenemine Balti turule just Tallinna kaudu on Karu töövõit. Ja see ei saabunud üleöö. Olympicu ja Hiltoni tehingu nurgakiviks on kuus aastat kestnud edukas koostöö Varssavis. Just Poola pealinnas avas Olympic 2007.aasta kevadel äsja avatud Hiltonis toona Varssavi suurima mängupõrgu. Ehk teisisõnu ei tasu alahinnata kolme õ reeglit: õige mees, õigel ajal ja õiges kohas.
Samaaegselt on kõnealune tehing suunanäitajaks ehitusturul. Ajal, kui eelmise rahastusperioodi eurorahade lõppemise ja uute viibimise tõttu avaliku sektori tellimused lähimal 2-3 aastal sisuliselt külmuvad, võiks ehitajate tellimuspõuda leevendada erasektor. 36 miljoni eurone hotelliehitustehing ongi näiteks tänavu Merko Ehitus Eesti suurim leping. Ka Ärilehele intervjuu andnud Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben avaldas lootust, et Karu julge samm innustab ka teisi erainvestoreid oma rahakotte paotama ja ehitama hakkama. Iseenesest peaks aeg olema soodne, kuna riiklikud tellimused on tugevas languses ning ka erasektori tellimustele peaks tekkima terav konkurents.
Karu silmatorkavatest otsustest on ilmelt kurikuulsaim paigutada ettevõtte vaba raha kulda. Eelmisel aastal oli hetk, kui OEGl oli rohkem kulda kui Eesti Pangal. Euroopale ja eelkõige ühisvaluutale euro turbulentsetel aegadel osutus Eestis tavapäratu samm julgeks, kuid kokkuvõttes üsnagi edukaks eksperimendiks. Viimased kullavarud veebruaris müünud OEG teenis investeeringult teadaolevalt isegi kasumit. Tehingu mõju oli aga märksa laiem kui üks ettevõte. Nii olevat näiteks just Karu kullaostust ajendatuna nii mõnigi Olympicut lemmikkasiinoks pidav ärimees lasknud endale sünnipäevakski kulda kinkida.
Samas võimaldas OEG kriisist kiirelt välja tulla ja tõusta Eesti edukaimaks börsifirmaks otsustavus valusate sammudega mitte venitada. Iseenesest lihtne stop-loss strateegia, kus kahjumlikud kasiinod lühikese aja jooksul suleti või müüdi (kokku pea pooled) õigustas end ja tõi ettevõtte pärast üsna sügavat mõõna ja isegi vaatamata Ukraina äri kuulsusetule lõpule (riigis peatati kasiinode tegevus) tagasi kasumirajale.
Võrdluseks teine börsifirma Baltika valis vastupidise strateegia ja püüdis kahjumlikke poepindu majanduse taastumise lootuses võimalikult pikalt käigus hoida. Tulemuseks ilmselt üks maailma pikimaid, koguni 14 kvartali (3,5 aasta) pikkune kahjumijada, mille järelmid (näiteks võlad) annavad ilmselt veel pikka aega tunda. Samas OEGl on praeguseks kontol piisavalt vaba raha, et lisaks arvukatele investeeringutele ka dividende maksta.
Küsisin OEG juhatuse esimehelt Madis Jäägerilt, mis on ettevõtte edu saladus. Ta vastas, et ega suurt saladust olegi. Tuleb olla parim, eristuda. Nii ongi, aga selle saavutamine eeldab karulikku riskijulgust.
