ÄRILEHE KOMMENTAAR | Kaks uut panka ühel päeval

 (1)
Iseteeninduskassad
Iseteeninduskassad. Coopi poodides võivad tekkida mobiilsed pangakontoridFoto: Madis Veltman

Kui pikka aega ei toimu kohalikus panganduses suurt midagi peale tavapärase märkamatu suure kasumi teenimise, siis täna alustasid tegevust suisa kaks uut panka. Eks uudised olid teada, et need pangad tulevad, sestap siin midagi üllatuslikku ei olnud.

Uut võiks panna jutumärkidesse. Coop pank on Krediidipanga järglane. See pank on üks väga pika ajalooga pank, mida millegipärast Coop pank häbeneb. Eks Krediidipangale olid hiljutised aastad rasked. Pangal olid tõsised omanikuprobleemid, mis lahvatasid juhtimisvõitlusega, kus finantsinspektsioon pidi sekkuma. Lõpp hea, kõik hea. Panga omanikeringis on lõviosa tarbijate ühistul Coop’il ja Inbankil.

Põhimõtteliselt tekib väga vajalik pank. Ajal mil Exceli-maanias kulusid kärpivad suurpangad on aina tõmmanud oma kontorivõrku eriti väiksemates asulates koomale ja uued pangad on keskendunud kontorivõrguta digitaalsele pangandusele, on tulevikus poes pangakesega Coop pank just õigel kohal, et pangateenuse kättesaadavus ei halveneks.

Sularaha kättesaadavus pigem paraneb. Poes käies saab maksta kaardiga, kusjuures pangakaart toimib ka kaubanduses sooduskaardina. Pangal on internetipank ja lähiajal peaks tulema ka mobiilipank. Pangas saab teha hoiuseid ja võtta laenu. Kuigi seda pole pangajuht välja öelnud, võib Coop pank visata kinda Swedbankile ja SEB-le eraisikute jaepanganduses. Kas need suure turuosaga harjunud pangad näevad reaalset ohtu, et Säästukaardi omanikud võivad kolida oma rahaasjad Coop panka?

Seotud lood:

LHV on pikalt ratsutanud Eesti kapitalile rõhudes ja suurpankadelt rahulolematuid kliente enda juurde meelitades. Nüüd on tal Coop panga näol selles niššis konkurent tekkinud.

Teine uus pank on Luminor, mis tekkis Nordea ja DNB Balti üksuste ühendamisel. Mõlemad oleks ehk tahtnud Balti turult lahkuda, kuid see polnud võimalik. Sestap panid konkurendid ärid kokku, et alustada seniste kundede ja mahtudega justkui värskelt lehelt. Panga pikem eesmärk on minna börsile, mis tähendaks, et siis seniste omanike osalused väheneks, ilma panka kui ettevõtet müümata. See pank oleks börsiettevõttena kaugelt tohutult suurem seinistest Balti börsiettevõtetest.

Ka siin on suurpankadel põhjust näha ohtu, sest Luminor on Baltikumis panganduses esikolmikus ja tema tugevus seisneb just äripanganduses. Esialgu kulub Luminoril palju vaeva ja energiat kahe panga üheks vormimiseks. Juhtkond peab harjuma koos tegutsema ja pangatöötajad samuti. Esialgu ei muutu klientide jaoks midagi, kuid mõne aja pärast tullakse välja klientidele ühtse teenusepakkumisega. Selleks kulub Luminoril aastaid, et hakata uusi kliente meelitama ja kasvu nimel võitlema. Lühiajaliselt on tähtis klienditeeninduse stabiilsena hoidmine, nagu märkis Riias pressikonverentsil pangajuht Erkki Raasuke.

Kuid see, kas vanadel uustulnukatel on edu, oleneb ka Eesti pangaklientide rahulolust ja mugavusalast väljumise valmiduses. Kes on end eluasemelaenuga panga külge naelutanud, neil on vähe valikuid. Kuid kas teised pangakunded on võrrelnud pankade teenustasusid ja raha paigutades hoiusentresse? Sagedasem pangavahetuse põhjus näib pigem pahandus teenuste või klienditeenindusega.