ÄRILEHE KOMMENTAAR | Kas Danske Bank on jaanipäevaks Eestist läinud?
Danske Bank on justkui valinud vaikselt Eestist lahkumise strateegia. Praegu paistab see välja pigem tahtliku hääbumisena.
Danske Bank oli Eestis arvestatava suurusega jaepank, mis teenindas kõikvõimalike kliente. Jõuti isegi 100 000 eraisikust kliendini, mis on nii väikesel turul päris käegakatsutav tulemus. Pank oli tuntud pangavahetuskuu kampaaniate poolest, kus meelitati teistest pankadest kliente üle. Pakuti odavamalt pangateenuseid ja kliente tuli. Nagu vahetused panga nimed ja omanikud, muutus jaepanganduse teenused kallimaks. Hinnaliidri rolli enam ei täidetud.
Juba mõnda aega käib pangas äraspidine pangavahetuskampaania – kus sõnum klientidele on lihtne, te pole meile vajalikud, leidke endale mõni teine pank. Sellest teavitatakse kliente kirjadega. Erinevalt juurdemeelitamise kingitustest lahkuvatele klientidele auhindu ei jagata. Kõigepealt olid liigsed eraisikud, siis väiksemat sorti ettevõtted. Nüüd siis juba ka suuremad Eesti ettevõtted.
Selline klientide ärasaatmine Eestis pole Danske Banki leiutis. Nüüd Luminoriks muundunud DNB loobus vahepeal Eestis eraklientide teenindamisest, saates kliente minema. Luminorina teenindatakse Eestis taas eraisikust kliente.
Kliendiks sobivad suured Skandinaavia kontsernid, kes ka Eestis (ja Baltikumis) toimetavad. Sisuliselt tahetakse olla Skandinaavia klientidele kohapealne käepikendus. Sarnaselt toimetab Eestis näiteks Rootsi suurpank Svenska Handelsbanken, millest praktiliselt midagi kuulda pole.
Ka Soome OP-panga fookuses on Eestis suurimad ärikliendid. Nende pärast käib tihe rebimine. Küsimus on selles, et mida on Danske Bankil neile pakkuda, mida teised pangad ei suuda pakkuda. Raske on näha, mida on Danskel pakkuda enamat kui Swedbankil või SEB-l ehk muutustes Luminoril. Kas selleks on kiiremad arveldused, mida nautisid Danske Banki mitteresidendid?
Pank paneb Eestis vargsi kinni neljast kontorist kolm, panga kodulehel selle kohta informatsiooni pole ja ka pressiteadet ei tehtud. Jääb alles filiaali peakontor. Ka töötajate arv kahaneb.
Ka varem on pank vaikselt avalikust teavitamata lõpetanud tegevusi. See tuli välja kui pank veel avaldas kvartaltulemusi. Näiteks kui sai lahutatud üheksa kuu tulemustest kuue kuu tulemused, selgus, et panga jätkuvad tegevused tõid kvartalikahjumi. Pank aga teatas, et see pole õige, jätkuvad tegevused on kasumis. Siis selgus, et vahepeal oli veel vaikselt osa tegevusi liigitatud mittejätkuvateks tegevusvaldkondadest, millest ka tekkis kasumi-kahjumi segadus. Numbrid polnud võrreldavad.
Ei üllataks, kui Kopenhaagenis on olenemata praeguse siseuurimise tulemusest langetatud otsus, et Baltikumis lõpetatakse pangateenuste pakkumine, seda lihtsalt ei taheta korraga avalikkusele välja öelda. Erandiks võib jääda ehk Leedus asuv grupifunktsioone teenindav back office. Lõpetamise kasuks näib rääkivat järkjärguline teeninduse vähendamine, millega on tegeletud aastaid.
Veel hiljuti oli pank väga aktiivne kohalike omavalitusse finantseerimisel, kus Danske Bank oli domineeriv. Mingil põhjusel pole ka enam see sobiv äri.
Huvitav on see, miks just Eestist kujunes Danske (Sampo panga) mitteresidentide äri keskus, mis mattus rahapesuskandaalisesse. Danske Bankil õnnestus suurema vaevata leida ostja Läti ja Leedu varadele. Ka Eestis õnnestus müüa pensionifondide valitsemise äri. Kas Eesti jaepanganduse äri müügi mittetoimumise taga tasub otsida kõrge kasumlikkusega mitteresidentide teenindamise äri, mis on olemuslikult kõrgema riskiga ja mida teised pangad ei soovinud.
Ei paneks imestama, kui tuleva aasta jaanipäevaks on Danske Bank Eestis ajalugu. Panga eluasemelaenude portfell on müügiks. Ei imestaks kui sama käib ka osaluse kohta Luminoriga koos peetavate sularahaautomaatide äri kohta.
