Ärilehe kommentaar: Miks on Baltika otsus investorivaenulik?
Baltika teatas reedel börsile, et ettevõte lõpetab igakuise müügitulemuste avalikustamise. See on erakordselt investorivaenulik tegu.
15. detsembril toimunud Baltika nõukogu koosolekul otsustati alates 2017. aastast avaldada Baltika müügitulemusi vaid kvartaalsete auditeerimata majandustulemuste osana, mis on täiendatud sisuliste kommentaaridega, teatas ettevõte börsile.
"Baltika nõukogu hinnangul kajastavad kvartaalsed finantstulemuste ülevaated ettevõtte finantsseisu terviklikumalt kui kuupõhised müügiraportid," seisab teates. "Ühtlasi soovib Baltika ühtlustada oma teavituspõhimõtteid teiste Nasdaq Tallinna börsil noteeritud ettevõtetega, avaldades vaid kvartaalseid finantsülevaateid."
Miks see on halb uudis? Baltika on vähemalt alates 1998. aastast avaldanud operatiivset igakuist müügiinfot. Nüüd ootamatult loobus Baltika sellisest tegevusest.
Investorile on oluline saada kiiresti teada ettevõttes toimuvast. Igakuised müügiraportid sisaldavad infot selle kohta, kuidas erinevates müügikanalites ja riikides müük läks. Lisaks on seal ettevõte avaldanud informatsiooni poodide arvu, nende avamiste ja sulgemiste kohta. Nüüd leidis Baltika nõukogu, et selline info on omanikele ebaoluline. Õigemini, laiemale investorkonnale ebaoluline, sest ettevõtte nõukogu saab seda infot. Milleks seda kõigile jagada? Kuidas sellise otsuse said langetada teiste seas kogenud investor Tiina Mõis, pikajaaline börsiettevõtte juht Valdo Kalm ja fondijuht Lauri Kustaa Äimä? Nemad saavad ju operatiivinfot edasi.
Miks on ettevõtte arvates vähem infot parem? Baltika hirm seisneb selles, et investorid võivad müüginumbreid valesti tõlgendada. Kuigi Baltika on ligi paar aastakümmet suutnud selle hirmuga elada nii headel kui halbadel aegadel, siis nüüd enam ei suuda. Ettevõte ei taha kommenteerida kuutulemusi, vaid ainult kvartalitulemusi, kuna kuutulemustes on ainult tulud kuid mitte kulud.
Baltika suhtumine on, et kui tahan kommenteerin, ei taha, ei kommenteri. Baltika novembrikuu müüginumber näitas suurt käibe kukkumist. Müük kukkus aastaga üheksa protsenti, sealhulgas jaemüük 14 protsenti ja marginaalne hulgimüük ja e-poe müüks näitasid kasvu. Jaemüük kukkus Eestis 12 protsenti, Leedus 18 protsenti ja Lätis 14 protsenti. Kommentaaripalve müügi vähenemise kohta jäi vastuseta.
Novembri müügikadu ei olnud Baltika kohta muidugi midagi erakordset. Tänavu 11 kuu jooksul on Baltika müük kukkunud vähemalt üheksa protsenti viiel kuul.
Ettevõte saab oma kuumüüke kommenteerida börsiteates. See ei ole keelatud, pigem teretulnud. Vahest ei olnudki seal taga midagi muud kui varasemast väiksemas mahus allahindlused? Või oli tavapärasest soojema ilma tõttu talverõivaste müük nigel. Ehk ei tabatud ära moetrende, rõivaste materjal oli nigel või ei suutnud tootjad poodidesse kaupa tarnida. Võimalik, et konkurentsiolukord on muutunud. Tegijal juhtub. Inimesed saavad ju sellest aru. Aga need on oletused, sest ettevõte ei vaevunud seda ei börsiteates kommenteerima ega ka ajakirjaniku küsimuse peale vastama.
Baltika kommunikatsioonijuhile ei meeldi üldse, et ettevõtet võrreldakse Leedu eduka börsiettevõttest rõivajaekaupmehe Aprangaga. Midagi ei ole parata – mõlemad ettevõtted tegutsevad samal alal ja Baltikumis.
Baltika üritas väita, et võrdlus on ebakohane, kuna Baltikal on oma kaubamärgid ja ettevõte on palju enamat kui jaekaupmees, tegeledes ka frantsiisimüügi, hulgimüügiga ja e-poes müügiga. Selline väide on ebakohane ja kaldub demagoogia valdkonda, sest Baltika müüginumbreid vaadates tuli novembris 88 protsenti jaemüügist. Lisaks on e-poe müük sisuliselt jaemüügi osa.
Muide, ka Hennes & Mauritz ja Zara poeketi omanik Inditex müüvad suure osa oma kaubast läbi frantsiisipoodide ja kasutavad ka müügikanalina online'i. Mingil põhjusel peavad nad veel end rõivajaekaupmeesteks ja avaldavad sarnaselt teiste rõivajaekaupmeestega investoritele iga kuu müüginumbreid, sest see on oluline informatsioon.
Lisaks palus Baltika nimetada veel, millised Tallinna börsil olevad ettevõtted avalikustavad igakuiseid numbreid. Et miks peaks Baltika seda tegema kui teised ei tee. Tallink avaldab igakuiselt reisijateveo, kaubaveo ja sõidukiteveo numbreid.
Tuntud pankur John Pierpont Morgan ütles kord, et kui mees midagi ütleb või teeb, on sellel kaks põhjust – üks on hea põhjus ja teine on tegelik põhjus. Baltika otsuse puhul me tegeliku põhjust ei tea.
Baltika selline otsus ja suhtumine on investoritele selge punane lipp ehk hoiatus. Vähem ja harvem infot on halvem kui rohkem infot ja sagedamini investorite informeerimine. Kui ettevõte eeldab, et suurema viitajaga info avaldamine on hea, on see selge märk, et ettevõte ei taha enam investoreid operatiivselt ärist informeerida. Kui aastakümneid toiminud praktikast loobutakse väitega, et ka teised ei avalda kuunumbreid, tekitab see küsimusi. Miks Baltika sellest varem ei loobunud? See on investorite suhtes erakordselt vaenulik tegu.
