KJK Managementi juhtivpartner Kustaa Äimä jääb küsimustele vastates napisõnaliseks: “Nagu sa kindlasti aru saad, siis ei saa me oma oste, müüke või plaane avalikkusele kommenteerida,“ ütles Äimä Äripäevale.
Miks siis ikka läks pikaajalise ühe suurema välisinvestori poolt aktsiate müügiks? KJK Management on East Capitali kõrval üks suuremaid välisraha Balti turule toojaid.
Esiteks, et fond on kinnine, võiks eeldada, et fond on tähtajaline. Kui tähtaeg saabub, tuleks investeeringud rahaks teha. Selle vastu räägib aga see, et alles detsembris investeeris KJK Fund III Tahe Outdoors OÜsse. Kui fondi tähtaeg läheneks, siis arvatavasti mitte-börsifirmadesse ei investeeritaks.
Võiks ju arvata, et vahest Eesti poliitika ja uus valitsus on pannud investorit aktsiaid müüma. Kui on teada, et suured aktsiapakid tulevad müüki, siis kes tahaks aktsialanguse alla jääda? Kui Isamaa põhiline valimislubadus teise pensionisamba remont ellu viidaks, siis on põhjus kohalike aktsiate languseks olemas. Kuid ka see tõlgendus ei tundu loogiline, sest Eesti teise samba pensionifondidel pole praktiliselt üldse Merko Ehituse ja Nordeconi aktsiaid. Miks siis just neid müüdi?
Kui hakata mõtlema, mis on ühist Merko Ehitusel, Nordeconil ja Tallinna Kaubamajal, samas kui Tallinki aktsiaid pole puututud, võiks tõdeda, et tegemist on suurelt Eesti siseturule suunatud ettevõtetega. Siit võib omakorda kiskuda üles müriaadi müügipõhjuse spekulatsioone.