ÄRILEHE KOMMENTAAR | Nordica tuletab jälle meelde: riigi raha on meie kõigi ja mitte kellegi raha

 (47)
Nordica tegevusele võiks riigikontroll sõltumatu asutusena hinnangu anda enne kui veekahuritega tervitatakse jälle ja jälle uusi Eesti rahvuslikke lennufirmasid, sest eelmises on raha ära kulunud.
Nordica tegevusele võiks riigikontroll sõltumatu asutusena hinnangu anda enne kui veekahuritega tervitatakse jälle ja jälle uusi Eesti rahvuslikke lennufirmasid, sest eelmises on raha ära kulunud.Foto: Rauno Volmar

Proovisin täna Ärilehes ilmunud artiklites edasi anda neid tundeid, hoiakuid ja arusaamu, juba toimunud ja veel toimuvaid võimumänge, seda sügavat antipaatiat, mis valitseb meie väga noore lennufirma Nordica endiste juhtide vahel ning kelle raske töö - aga ilmselgelt osade puhul ka vastutöö või valed otsused - on viinud ettevõtte seisu, milles ta praegu on.

Tõsi, nagu ütleb Nordica hiljutine juht Hannes Saarpuu, siis Nordical kui äriühingul pole praegu viga midagi. Eesti firma heaks töötab pooltuhat inimest, lennukipargis on 20 lennukit. Pressiteadetesse saab kirjutada, et ükski Eesti lennufirma pole varem kunagi nii palju reisijaid vedanud kui praegu. Aga kas pole ikkagi kummaline, et firma, mis napilt neli aastat tagasi loodi eestlaste lennutamiseks, sest lennuühendusi Tallinnast oli ju vaja riigil pakkuda, lennutab nüüd oma kahekümne lennukiga rootslasi, taanlasi, vahel šotlasi või sloveenlasi? Ja ainult siis kui väga häda käes on, paneme võib-olla ka mõned Tallinna liinid tagasi? Olgu, sellest on heietatud edasi ja tagasi ning fakt on see, et kindlaim viis vältida riski kahjumit teenida ongi üldse mitte lennata. Või tegelikult üldse mitte lennufirmat omadagi, sest mittelendavad lennukid on jälle otsene kulu ja kahju.

Riigi raha on kõigi ja mitte kellegi raha

Seotud lood:

Aga neid artikleid kirjutades jõudsin ma oma peas iga kord tagasi ühe ja sama küsimuse ja siis järelduseni. Kas keegi vastutab? Ja järeldus: muidugi mitte keegi ei vastuta. Põhjuseks jälle seesama - riigifirma on meie kõigi asi ja vastutus ning tegelikult mitte kellegi asi ega mitte kellegi vastutus. Mitte kellelgi ei ole ju tegelikult oma nahka mängus. Kas Kristen Michal oleks Nordica loonud kui ta oleks sinna pidanud panema 40 miljonit eurot enda raha? Kas Jaan Tamm ja Ahto Pärl oleksid nii rahulikult erinevaid strateegiaid presenteerinud ja suuniste saamiseks sügiseni ootama nõustunud, kui Tallinna kahjumlikel liinidel oleks põlenud nende enda raha?

Või kui teeks mõttemängu, et Nordica kuuluks praegu ühte kontserni Tallinkiga ja selle omanikuks oleks Infortar ,- oli ju laevafirma valmis omal ajal Estonian Airi üle võtma - siis kas Ain Hanschmidt oleks ka Tammelt-Pärlilt „näerunäo" strateegiat nõudnud, lihtsalt sellepärast, et „eelmine aasta oli ju nii hea" ja nüüd paneme samamoodi edasi, eks poisid? Või teistpidi, kas Tallink asuks ka Tallinn-Helsingi liinilt laevu ära võtma ja väljumisi kärpima, sest hakkas turuliidrina (mida Nordica ju Tallinnas samuti oli) pelgama Viking Line'i ja Eckerö konkurentsi?

Kas Peeter Tohver oleks Nordica uueks juhiks toonud inimese, kelle mõtted olid selleks ajaks juba ammu Eestist mitme tuhande kilomeetri kaugusele jäävas uues ettevõtmises, kui mängus oleks Tohveri enda, või ütleme, tema ja ta äripartnerite investeering? Kas Hannes Saarpuu oleks hinnanud end piisavalt pädevaks, motiveerituks ja juhi koha vastu võtnud kui ta oleks pidanud päästma või „kraavist välja tõmbama" minema Tohveri isiklikku raha?

Selliseid, kohati meelevaldseid mõttemänge võiks riigifirmade juhid või juhtide järelevalvajad teha tihedamini. Või alustada nende tegemist. Isikustada raha omanik ja mõelda, kas erainvestor ikka teeks selliseid otsuseid, kas eraomanik laseks vigadel lihtsalt ununeda? Kas Kadri Simson eraomanikuna ütleks kevadel firma tegevjuhile, et „vaatame sügisel uuesti" ning hoiduks suhtlemast Nordica tütarfirma Regional Jeti välismaalasest kaasomanikuga?

Kes julgeb ettevõttest üldse mingit stabiilsust loota, kui veel enne neljanda tegutsemisaasta tähistamist asub selle tüüri juurde järjekorras kolmas juht (Tamm, Saarpuu, Kobin) ning sama palju on olnud ka vastutavaid ministreid (Michal, Simson, Aas).

Kraavis või mitte? Ehk annaks riigikontroll selguse?

Pika jutu lõpuks jõuan nüüd riigikontrollini. Ehk oleks praeguses olukorras riigikontroll see kõige õigem ja pädevam institutsioon sekkuma ning Nordicas seni toimunut auditeerima. Välja selgitama konkreetsete dokumentide põhjal, mis läks valesti? Või mida tehti õigesti? Riigikontroll tegi auditi küll Estonian Airile, aga tagantjärgi tarkusena ütleks, et ehk umbes viis aastat liiga hilja. 2016. aasta maikuus kui Euroopa Komisjoni otsuse tagajärjel pankrotistunud lennufirma oli asendunud juba uuega, algas riigikontrolli valminud auditi pressiteade järgmise tõdemusega. „Valitsus võttis ASi Estonian Air otsused vastu põhimõtteliselt seisukohalt, et Eestile on tingimata Tallinnas baseeruvat lennufirmat vaja." Tuleb kuidagi tuttav ette...?