Tehing üksikuna ei pruugi olla kõnekas, küll aga silmatorkavalt tähelepanuväärne pikemas jadas. Nimelt on Levina korduvalt lõiganud kasu kas vastandumisest või koostööst Eesti turgu domineerivate Rootsi pankadega. Seejuures valdavalt on ta osutunud Eesti ettevõtjate päästeingliks.

Pankroti seljatamine

Natalia Levina maaletoojaks võib pidada kunagist vineerivabriku omanikku ja praegust kinnisvaraärimeest Pjotr Sedini. Buumi ajal ebaõnnestunud Eesti võimsaima vineerivabriku käivitamine Kohilas ähvardas Sedini totaalse krahhiga. Pankrotistunud ettevõtte võlga nõudis sisse SEB. Samas oli raskustes ka tema arendatav ajalooline Lutheri kvartal Tallinnas, kus laenuandjaks Swedbank.

Püsis oht, et Sedin kaotab kõik, kuid just siis leidis ta investoriks oma kunagise mäeinsenerist koolivenna, Moskva nimekaimust miljonäri Pjotr Levini, kes sisuliselt ostis Swedbanki võla välja. Kuigi omanikeringist pidi Sedin vähemusosanikuks taanduma, algas siitpeale ka tema tõus: Sedinile tulid kasuks tema sidemed ja suhted. Swedbanki väljaostu vahetu elluviija oli aga just Pjotr Levini tütar Natalia, kes istub tänaseni ka Lutheri kvartali omanikettevõtte nõukogus.

Tõsi, SEB ei jätnud jonni ning taotles lisaks vineerivabrikule ka Grove Investi pankrotti. Levinid selja taga, asus Sedin toona omakorda raevukasse võitlusse SEBga, kus muuhulgas esitas pooleteise miljardi kroonini ulatuva nõude Rootsi panga vastu süüdistades seda vineerivabriku pankroti põhjustamises. Mõlema osapoole taotlused jäid kohtus rahuldamata.

Võidukad lahingud

Edaspidi sekkus Natalia Levina Eesti äride n-ö päästmisesse juba vahetult ise. 2011.aasta märtsis vabastas ta Arco Vara nn Tivoli arendusprojekti just SEB küüsist. Natalia Levina suuromandis olev  International Invest Project OÜ ostis poole projektist, millest saadud vahenditega kustutas Arco Vara omakorda SEB-le kogu Tivoli projekti maa soetamiseks võetud pangalaenu. Tivoli Arendus on projektiettevõte, mis loodi Tallinnas endise aadressiga Narva mnt 67 asuva maa-ala arendamiseks. Praeguseks on sisuliselt kogu projekti võtnud üle Levina, kuna tänavu juunis müüdi projekti ainsaks varaks olevad kinnistud 7,8 miljoni euro eest temaga seotud ettevõttele International Invest Project OÜ.

Levina kolmandaks võlgadest vabastamiseks võibki pidada Toomas Lumani ja Egon Matsi kinnisvaraprojektidesse investeerimist. Kriisi ajal, veel neli aastat tagasi, oli nende ettevõte Arealis suurtes raskustes: ettevõttel oli suur võlakoorem ja tühjalt seisvad pinnad. Kümnendi vahetusel sisenes Levina omanikuna  järk järgult nii Shnelli Ärimajja, kus asub Eesti Raudtee peakontor, Nordea Majja kui ka Tallinna teadus- ja ärilinnakusse Tehnopol.

Loetletud sündmused tipnesidki avalõigus märgitud tehinguga. Arealise aktsiate tagasiost Swedbanki tütrelt toimus ettenähtust pool aastat varem, kuid selle võtmetegurina võib aimata mitte niivõrd Arealise kavandatust kiiremat arengut, nagu märkis pressiteates Toomas Luman, vaid just soovi Natalia Levinaga pank ärist välja tõrjuda.

Viis aastat Eestis tegutsenud Levinast on saanud mitte ainult silmatorkav ja suur kinnisvara omanik, vaid ka teatud mõttes Eesti patrioot. Eesti Ekspress kirjutas juhtumist, mis leidis aset veel 2009. aasta detsembris. Levina märkas Hispaania suuruselt teises ajalehes El Mundo artiklit Eesti kohta. Seal kirjutati, et siinne majandus kukub järsult ja lati kurss pole kindel. Natalia võttis seepeale ühendust Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga, mille president on just Luman, sealt helistati välisministeeriumisse, kes suhtles omakorda saadikuga ning El Mundo võttis vigase artikli oma internetiküljelt maha ja avaldas õienduse. Natalia Levina jälg Eesti ärimaastikul aina süveneb.