Ei ole meil enam Midlandi tuletõrjujate pensionifondi raha Tallinna börsil. Lääne institutsionaalsete investorite raha siit enam naljalt ei leia. Aga see selleks.

Hoopis koledam on lugu Riia börsiga. Mingil põhjusel pole Lätist kunagi saanud aktsionäride maad. Lõunanaabrite juures on ikka au sees olnud valuutakauplemine. Kui meil ja Leedus järgnes sellele aktsiate usk, siis Lätis pole seda juhtunud. Lätlased sattusid võlakirjade vaimustusse.

Riia börsiga on nüüd halvad lood. ABLV pank pole küll aktsiatega Riia börsil, kuid Ida-Euroopa juhtiv rahapesumasin oli väga aktiivne võlakirjaemitent. Selle pangamaja eripära on, et hoiuste vormis puudus pangas pikaajaline raha, mida välja laenata. Arvelduskonto jääke kümneteks aastateks väljalaenamine pole toimiv ärimudel. See raha võeti üle börsi võlakirju välja lastes. Sariemitendil on börsil 19 erinevat võlakirja kaugelt enam kui 500 miljoni euro väärtuses.

Universumi õnnelikuimateks inimesteks võivad end pidada need, kellel olid ABLV panga 22. veebruaril lunastatud võlakirjad. Miks moratooriumi all olnud pank need lunastas, on müsteerium. Vahest regulaatorid lootsid, et pank tuleb jamadest välja ja tegutseb edasi. Kui nendele võlakirjadele oleks kuulutatud välja maksejõuetus, oleks pank võinud öelda head aega börsile ja võlakirjade vormis raha kaasamisele. Antud võlakirjade omanikud pidid raha saama. Enamus hoiustajaid aga mitte.

Meie vabariigi soliidse aastapäeva esimestel tundidel kuulutati Läti suuruselt kolmas pank moratooriumi järel alaliselt maksejõuetuks. See tähendab, et enamus panga hoiustajatest ei saa isegi hoiuste eest hüvitist. Paljudel hoiustajatel oli pangas kaugelt rohkem kui 100 000 eurot, millise summani on alanud hoiuste hüvitamise protsess. Hoiustajate seas oli palju mitte-residente. Võlakirjad pole hoiused.

Kas Läti riik teeb hoiuste hüvitamiseks ise võlakirjaemissiooni on hetkel teadmata, kuna pole selgust Läti hoiuste tagatise fondi rahalise seisu kohta. Kui seal suurt midagi pole, võib ehk Läti riik teha algaval nädalal kusagil poole miljardi eurose võlakirjade emissiooni.

Vajalik on juhtida tähelepanu, et ABLV panga võlakirjad on eriliigilised. On tavavõlakirjad ja allutatud võlakohutused. Muuseas viimaseliigilisi on meil emiteerinud ka Admiral Markets, LHV ja Inbank. Need on börsil kaubeldavad.

Allutatud võlakohutused rahuldatakse alles pärast seda kui kõik teised võlausaldajad on raha kätte saanud. See tähedab, et kui tekivad raskused, saavad selleliigiliste võlakirjade omanikud raha kui teised on raha kätte saanud - mitte solidaarselt. Sellest ka kõrgem intress, mis sellistele võlakirjadele makstakse.

Kui väärtpaberitesse raha panna, tasub lugeda kasvõi prospekti lühikokkuvõtet. Sealgi on võlakirjade puhul kirjas kas tegemist on allutatud võlakohustustega või mitte. Tasub selgeks teha, mida ostetakse. Kui nullintressiga hoiustele leiti alternatiiv allutatud võlakohustustest, kus saab teenida kuus või isegi seitse protsenti aastas, siis kõrgema tootlusega kaasneb tõenäoliselt kõrgem risk. ABLV allutatud võlakohustuste omanikele on see risk nüüd realiseerinud. Nad võivad oma raha korstnasse kirjutada. Kas selle panga tavavõlakirjade omanikud mingit raha kunagi näevad, on iseasi, kuid neil võiks olla rohkem lootust kui allutatud võlakohustuste omanikel.

Balti börside korporatiivvõlakirjade nimekirja vaadates kui võtta sealt ära hoiatusmärkega ABLV võlakirjad, jääb nimekiri poole lühemaks. Riia börsil on ka ettevõtete aktsiaid, kuid paljud nendest on ebalikviidsed erastamise jääknähud, mis sunniviisiliselt ametnike tahte tõttu börsile viidi. On ka erandeid.