Nimelt teatas Ühistupank ärilaenude pakkumise alustamisest ja ka juba esimese ärilaenu väljastamisest.

Esimene mõte oli, et olen puhkuse ajal Eesti Ühistupanga tegevusloa väljastamise uudise maha maganud. Siiski mitte. Ühistupank alustas tegevust tavalise ettevõttena, kes annab välja laene, kasutades selleks panga osakapitali. Seisev raha on ju kasutu raha.

Krediidiasutuse tegevusloa saamiseni pakume laenu kuni 36 kuuks summas kuni 150 000 eurot, seisab Eesti Ühistupanga kodulehel.

Suvaline äriettevõte võib teistele äriettevõtetele laene anda. Kuna tegemist ei ole litsentseeritud tegevusvaldkonnaga, milleks on vaja eraldi luba, pole selles midagi tavatut.

Põhimõtteliselt saaks Ühistupank ka võtta laene sisse, kuid hoiuseid ta kaasata ei saa.

Problemaatiline asjaolu seisneb ettevõtte nimes, kus on sõna pank, kuigi tegemist ei ole litsentsi saanud krediidiasutusega.

Kuna tegemist ei ole krediidiasutusega, ei pea Ühistupank täitma ka ühtegi krediidiasutuse normatiivi. Need, kes oma arust panustasid panka osakapitali, võivad avastada, et nende kapitaliga ettevõtte tegevust ei reguleeri miski peale tavaettevõtte kohta käiva seadusandluse. Panid raha pangaärisse, said hoopis osanikuks laenukontoris.

Esimese ärilaenu andmine on selles mõistes märgilise tähtsusega, et see näitab, et enam ei oodata pangalitsentsi, vaid tegutsetakse reguleerimatta valdkondades, pakkudes lubatud teenuseid. Vahest paistis panga omanikele venima jäänud pangaks saamise protsess teadmata kestvusega, kuid kokku klapitud rahaga tahetakse juba midagi ette võtta. Igatahes pank hakkas reaalselt sisuliselt tööle.

Esimene laen oli 100 000 eurot ja selle abil plaanib Viimsi vallas tegutsev toitlustusettevõte ümber ehitada oma köögi ning soetada uut tehnikat, teatas pank.

Loodetavasti ei taba Ühistupanka kiusatus anda laene varjatult Keskerakonna valimiskampaaniaks ega muudeks erakonna tegevusteks. Ühistupanga suureks ohuks on peetud idee väljakäimisest alates, et tegemist oleks poliitpangana. Tähtis on hoida panga otsustamisprotsessid mittepoliitilistena ehk pangas prevalveeriks poliitiliste otsuste asemel äriotsused. Kas see ka õnnestub, on iseasi.