ÄRILEHE TABEL: müüt "1000euroste arvete seaduse" suurest edust ehk kas uus kriis on silmapiiril või maksuamet blufib?

 (105)
Marek Helm, maksuamet
Marek Helm, maksuametFoto: Karli Saul

Viimasel ajal olen ma üha sagedamini kohanud ajakirjanduses seisukohti, et mullu detsembris kehtima hakanud käibedeklaratsiooni lisaga, mis pani ettevõtjatele kohustuse hakata ükshaaval deklareerima üle 1000 euro suuruseid tehinguid, on kõik justkui korras – alguses ettevõtjad natuke tõrkusid, aga nüüd on õiged nupud üles leitud, töö käib, raha tuleb, masinapurustajatele on koht kätte näidatud ja kõik on õnnelikud.

Sekka ka uudiseid sellest, kui edukalt on sarnaseid lahendusi rakendatud „uutes põhjamaades“ Venemaal, Portugalis ja Ladina-Ameerikas ning kuidas varsti oleks aeg Eestis „arenguga edasi minna“ ning anda maksuametile õigus kõikide ettevõtjate kõiki tehinguid reaalajas jälgida (kes ei usu, lugegu koalitsioonilepingut).

Ma ei hakka praegu kirjutama sellest, mida ma arvan käibedeklaratsiooni lisa vajalikkusest ja kasulikkusest. Võin vaid kinnitada, et maksumaksjate liit pole midagi unustanud ega kellelegi andestanud ning igal võimalikul ja võimatul juhul kordame ettepanekut, et see seadusemuudatus tuleb tühistada nii kiiresti kui võimalik. Käibedeklaratsiooni lisa on mõttetu bürokraatia, ausa ettevõtja mõnitamine ja maksuameti enesepettus.

Ma tahtsin hoopis kirjutada rahast. Iseenesest on ju tore, kui maksupettused vähenevad ja riik rohkem raha saab, kuigi on küsitav, kui suur see lisatulu peaks olema, et õigustada kümnete tuhandete inimeste täiendavat töökoormust ja lisakulusid. Aga kui edukas see projekt siis rahalises mõttes on olnud?

Seotud lood:

MTA pressiteadetes püütakse loomulikult jätta muljet, et raha tuleb uksest ja aknast, ning seda ainult tänu „partei ja valitsuse“ tarkadele otsustele. See ka arusaadav, sest kes siis veel peale autori enda peaks oma suurejoonelist projekti kiitma.

Võtame kõige viimase (28.07.2015) pressiteate pealkirjaga „Tehinguinfo esitamise mõju ületab esialgseid ootusi“, milles MTA teatab meile rõõmusõnumit: „Selle aasta esimese poolaasta jooksul on ettevõtted käibemaksu tasunud 95 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Eelmise aasta lõpus jõustunud tehinguinfo esitamise aastaseks mõjuks hindab maksu- ja tolliamet esialgselt prognoositud 30 miljoni euro asemel vähemalt 70 miljonit eurot.“

70 miljonit eurot on kindlasti suur summa ja selle raha eest saaks nii mõndagi. Nende jaoks, kes teavad, et 2015. aasta riigieelarves on käibemaksu laekumine planeeritud 1,865 miljardit eurot aastas ehk umbes 155 miljonit eurot kuus, võib-olla see summa siiski enam nii hirmuäratavalt suur ei ole. Pärast seda, kui me oleme teisaldanud summad protsentideks ning lisanud võrdlusse ka varasemad aastad, avaneb meile veidi teistsugune pilt.

Võrdluseks toon graafikus esitatud aastate kohta avalikust statistikast (Statistikaamet, MTA, Rahandusministeerium) leitud mõned muud olulised majandusnäitajad. Kuna suurem osa neist käib kalendriaasta kohta, siis 2015. aasta andmeid veel ei ole, kuid on võimalik võrrelda eelmiste aastate kasvunumbreid käibemaksu omadega. Järeldused ja kommentaarid jäägu lugeja enda teha.

Milline Eesti tippsportlane pole kunagi pruukinud dopingut?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!