Kahe riigikogu valimistel enim hääli saanud erakonna valimisprogrammis on riigirahandusele ja üldisele majanduskeskkonnale pühendatud mitu lehekülge. Kui Reformierakonna programmis on ennekõike keskendutud targale majandusele, mis tooks kaasa kõigi elanike sissetulekute kasvu, siis sarnaselt neile märgib ka Keskerakond, et majanduskasv peab jõudma iga Eestimaa pereni.

„Peame väga oluliseks, et jätkuks nii keskmise palga, alampalga kui pensionite ja erinevate toetuste tõus. Samuti ei tohi kasvada suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal,” rõhutab tänane peaministri erakond oma majandusprogrammi sissejuhatuses. Reformierakond keskendub sissejuhatuses rohkem ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjatele.

„Selleks, et ettevõtted saaksid enam lisandväärtust luua, pühendub Reformierakond hea ärikeskkonna loomisele, arendab ettevõtlust toetavat infrastruktuuri ning töötab välja ettevõtete tootearendust toetava, tööstuse uuendamist soosiva ning kõrgtehnoloogia vallas ettevõtlusega alustamiseks vajaliku tugimeetmete paketi,” märgib erakond.

Üks tahab ühetaolist tulumaksusüsteemi, teine astmelist

Suurimad ideoloogilised erinevused tulevad kahel erakonnal välja just nende programmi rahandus- ja maksupoliitikat puudutavates punktides. Reformierakond on seisukohal, et maksusüsteem peab olema lihtne, arusaadav, läbipaistev ja jätkusuutlik, olema sotsiaalsüsteemis solidaarne, tagama maksumaksjate õiglase panuse ning arvestama võimalike piiriüleste mõjudega Eesti konkurentsivõimele.

Ka ütlevad nad oma maksupoliitika osas, et maksuerandeid, erilahendusi ja -soodustusi tuleb vältida, kasutades neid üksnes juhtudel, mil see on muudest lahendustest tulemuslikum. „Reformierakonna esimene samm on maksukaose lõpetamine ning lihtsa ja õiglase maksusüsteemi taastamine,” rõhutab erakond.

Seejuures märgivad nad, et peavad selle all silmas kõigile maksumaksjatele 500-eurose igakuise tulumaksuvaba miinimumi kehtestamist, töötavate pensionäride ebaõiglase kohtlemise lõpetamist ning aktsiiside alandamist konkurentsivõimelisele ja tarbimist vähendavale tasemele.

Keskerakond seevastu rõhutab oma programmi maksu- ja rahanduspoliitika osas, et „üle kahekümne aasta Eestis kehtinud maksusüsteem on jõudnud oma loomuliku lõpuni ning oleme järk-järgult üle minemas astmelisele tulumaksule”.

Ka ütlevad nad, et Eesti maksusüsteem tuleb muuta kaasaegsemaks ja tõhusamaks, keskendudes enam kõrgemate tulusaajate maksustamisele ning vähendades kõigi toodete ja teenuste kaupu mõjutavaid kütuse- ja elektriaktsiise. Kui astmelise tulumaksu reformiga edasiminek on risti vastupidi Reformierakonna lubatule, siis erinevate aktsiiside langetamise osas on kaks suurerakonda suuremalt jaolt ühel meelel.

Siiski tuleb suur erinevus sisse alkoholiaktsiisi osas. Kui Reformierakond ütleb selgelt, et soovib aktsiise alandada, siis Keskerakonna programmis on kirjas, et nad soovivad hoida alkoholi- ja tubakaaktsiisid konkurentsivõimelisel tasemel, kuid sotsiaalpoliitika vajadusi arvestavana. "Me ei tõsta 2019-2023. aastatel alkoholiaktsiise," märgib Keskerakond.

Samas, kui vaadata, millele konkreetselt need kaks erakonda rahanduspoliitika osas keskenduvad, siis Reformierakond ütleb, et nende jaoks on oluline struktuurses tasakaalus riigieelarve, reservide kogumine ja laenuvõtmise välistamine, samas Keskerakond otseselt ühtegi neist punktidest ei puuduta. Samas pole erakond viimase kahe aasta jooksul valitsust juhtides pööranud väga tähelepanu reservide kogumisele. Ka on nad pidanud laenuvõtmist õigeks.

Oma valimisprogrammis rõhutas Keskerakond rahanduspoliitika all, et nad toetavad riigieelarve laiapõhjalist revisjoni, sotsiaalmaksu lae kehtestamist, aga ka sotsiaalmaksumiinimumi erandite laiendamist, alkoholiaktsiisi soodusmäärade laiendamist väiketootjatele, jagamismajanduse ausat ja õiglast maksustamist ning ettevõtete kasumi maksuvabalt Eestist välja viimise piiramist.

Mõned põhimõttelised erinevused ka ettevõtluskeskkonna arendamisel

Maksupoliitikat puudutavad ideoloogilised erimeelsused kahe erakonna vahel tulevad välja ka ärikeskkonda ja ettevõtlust puudutavates osades. Kuigi mõlemad rõhutavad ettevõtlusele soodsa ja kaasaegse ärikeskkonna loomise vajadust, tahetakse selleni jõuda erineval moel.

Reformierakond rõhutab ka siinkohal, et nende jaoks on oluline, et siinset ärikeskkonda iseloomustaks lihtne, ühetaoline, stabiiline ja konkurentsivõimeline maksusüsteem. Ühtlasi on nende jaoks oluline, et riik sekkuks võimalikult vähe majandusse: „iga riigipoolne sekkumine peab olema minimaalne ja eesmärgipärane”. Keskerakonna poliitika näeb aga lisaks maksusüsteemi puudutavatele erinevale nägemusele ette ka suuremat sekkumist majandusellu.

Kõige paremini iseloomustab seda nende soov jätkata tasuta ühistranspordi pakkumisega nii Tallinnas kui kõigis teistes tasuta ühistranspordiga omavalitsustes. Ka võib siia alla lugeda Keskerakonna soovi jätkata laevade Eesti lipu alla toomise projektiga, luues seejuures maksuerisusi, mille vastu Reformierakond idee poolest on. Ühtlasi tahab Keskerakond koostöös Tallinna linna ja erasektoriga teha korda Tallinna Linnahalli.

Kui nüüd need paar väga põhimõttelist maksusüsteemi ja riigi majanduselu sekkumise määra puudutavat erinevust kõrvale jätta, on ettevõltuskeskkonna arendamisel Reformierakonnal ja Keskerakonnal siiski ka mitmeid sarnaseid ideid. Näiteks toetavad mõlemad neljarealiste põhimaanteede välja ehitamist, Rail Balticu valmimist ja Tallinna-Helsingi tunneli arendamist.

Ka pooldavad mõlemad raudteeühenduse võimaluste parandamist, kiiret ja kvaliteetset internetiühendust kõikjal Eestis ning elektriühenduste parandamist nii Eestis sees kui naaberriikidega.

Ühtlasi on mõlemad erakonnad üsna ühel meelel riigifirmade erastamise osas. Kui Reformierakond ütleb, et nad tahavad erastada terviklikult või osaliselt riigi omandisse kuuluvad ja strateegiliselt mittevajalikud äriühingud, siis Keskerakond märgib üksnes, et ta ei võõranda vaid strateegilisi äriühinguid.

Innovatsiooni osas üsna ühel meelel

Palju sarnasust on Reformi- ja Keskerakonna programmides innovatsiooni puudutavates osades. Mõlemad erakonnad tõdevad, et innovatsioon on olulisel kohal selleks, et Eesti majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimet parandada ning lisandväärtust suurendada.

Reformierakond rõhutab seejuures, et riigipoolsed kulutused teadus- ja arendustegevusele tuleks tõsta vähemalt 1%-ni SKT-st. Ka tuleks motiveerida erasektorit rohkem omapoolset panust suurendama. Keskerakond ütleb sarnaselt, et nad töötavad selle nimel, et tõsta nii era- kui avaliku sektori panust teadusarendusse.

Kui Reformierakond ütleb, et toetab rakendusuuringuid ja tootearendust, siis Keskerakond lisab, et suurendab riigi riskivalmidust katsetada uusi ja innovaatilisi lahendusi, muuhulgas hoolitsedes selle eest, et seadusandlus ei saaks seejuures piduriks.

Innovatsiooni osas on ka mitmeid punkte, mida erakonnad on eraldi käsitlenud. Näiteks ütleb Reformierakond, et nad tõstavad doktorantide toetuse Eesti keskmise netopalgani, loovad kõgetehnoloogilise etevõtluse alustamist toetava fondi ning toetavad ülikoolide juures olevaid innovatsiooni keskusi.

Keskerakond omakorda rõhub nii tehisintellekti kasutusele võtule riigi infosüsteemides ja teenustes, krüptoraha valdkonna täpsemat reguleerimist, IT ministri ametikoha loomist, kaasaegse e-tervise platvormi loomist ning riigi ja riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ja anonüümset kasutamist ka erasektori poolt.