ÄRILEHT BRÜSSELIS | Euroopa Komisjoni hinnangul paistame silma suure hulga vaesuses elavate pensionäride ning kasvava lõhega Tallinna ja muu Eesti vahel

 (273)
Pensionär
PensionärFoto: Andres Putting

Täna avalikustas Euroopa Komisjon iga-aastase liikmesriikide majandust puudutava analüüsi, mis hindab erinevaid pikaajalise majanduskasvu komponente ja juhib tähelepanu tänastele puudustele. Eesti osas viitab Komisjon nii kasvavale ebavõrdsusele Tallinna ja ülejäänud Eesti vahel, suurele vaeste pensionäride hulgale kui ka vähesele innovatsioonile ettevõtetes.

„Euroopa majandus kasvab praegu seitsmendat aastat järjest, tööhõive on rekordiliselt kõrge ja töötuse tase on rekordiliselt madal,” lausus Euroopa Komisjoni asepresident, rahandusvolinik Valdis Dombrovskis täna keskpäeval Brüsselis toimunud Euroopa poolaasta talvepaketi raportit tutvustaval pressikonverentsil.

Küll aga tõdes ta, et majanduskasv on hakanud aeglustuma. „Kuidas seda aeglustumist vaadata? See sõltub sellest, millised poliitikad valime, meil on vaja reforme ja sihtotstarbelisi investeeringuid,” märkis Dombrovskis. Ühtlasi on osades liikmesriikides struktuursed reformid võtnud plaanitust rohkem aega, mistõttu ei saa seal veel tulemustest rääkida.

„Üldiselt on Euroopa finantssektor paremas olukorras. Siiski osades riikides on pangandussektoris nõrkusi,” lausus Euroopa Komisjoni asepresident. Ta märkis, et liikmesriikide põhised aruanded juhivad tähelepanu valdkondadele, kuhu tuleks reformide teravik suunata.

Loorberitele ei saa puhkama jääda

Seotud lood:

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici lisas, et seekordse Euroopa poolaasta talvepaketi analüüsi põhjal saab teha kolm olulist järeldust. „Tõesti, aastast 2012 on tehtud suuri edusamme, majanduskasv aeglustub pisut, aga me peame vaatama euroala majandust ja finantskriisist saadik ei ole sellist seisu olnud,” lausus ta.

Ka on töötus langemas riikides, kus see on seni kõrge olnud, eelarvepuudujäägid vähenevad riigiti, ühtlasi suurenevad avaliku ja erasektori investeeringud. Teine järeldus on voliniku sõnul see, et Euroopa poolaasta analüüsiraamistik toimib. „Praegu saame öelda, et meil on olemas töövahend, millega saame analüüsida avatult ja läbipaistvalt,” lausus Moscovici.

Kolmandana rõhutas volinik aga, et see kõik ei tähenda, et Euroopa Liidu liikmesriigid võivad jääda loorberitele puhkama. „Palju on positiivset, aga paraku ei jaotu see ühtlaselt kõigi Euroopa piirkondade vahel. Vaesuse määr on teatud piirkondades kõrge, avaliku sektori võlg on suhteliselt kõrge ja tasakaalustamatust siiski esineb,” nentis Moscovici.

Eesti osas juhib Komisjon sarnaselt eelmistele aastatele tähelepanu sellele, et kuigi tööturg ja palgakasv on Eestis tugev, ei jõua tootlikkus neile järele ehk palgakasv ületab tootlikkust.

„See on pikaajalise konkurentsivõime küsimus – pikalt ei saa niiviisi riigi majandus toimida, et palgakasv läheb kogu aeg tootlikkuselt eest ära,” kommenteeris värskelt avaldatud raporti tulemusi Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Katrin Höövelson. Lisaks on Komisjon kriitiline siinse inimressurssi tulevikuväljavaadete osas.

Eesti demograafiline trend on teadupärast negatiivne, töökäsi jääb järjest vähemaks, see põhjustab omakorda kiiret palgakasvu. „Majandus ei saa mingist piirist enam edasi kasvada, kui töötajaid ei ole piisavalt,” sõnas Höövelson. See mõjutab muuhulgas ettevõtete investeeringuid ja võib viia ka selleni, et ettevõtted on sunnitud oma tegevuse Eestist mujale viima, kui neil ei ole tööjõudu kuskilt võtta.

Suur hulk kvalifitseerimata tööjõudu

Ka on majanduskasvu edasiste väljavaadete puhul probleemiks siinse tööjõu struktuur ja nende oskused, õigemini oskustööjõu puudumine. Kuna üldine trend on, et majandus peaks rohkem liikuma innovatsiooni ja digitaliseerimise suunas – mis tähendab ka sobivate oskustega töötajate olemasolu –, siis tänase tööjõu oskused sellise tööturu vajadustega kokku ei lähe.

„Meil on ligi kolmandik tööjõust üldkeskharidusega või põhiharidusega inimesed, kellel ei ole mingit erialast haridust – ei kõrgharidust, ei kutseharidust,” selgitas Höövelson. Tööturu mõistes on nad aga kvalifitseerimata tööjõud, kellel on keeruline kaasas käia täinapäeva majanduse esitatavate nõudmistega.

Kõige kehvemas seisus on Eesti teiste riikidega võrreldes aga sotsiaalvaldkonnas. Sel on siinsele majandusele otsene mõju, kuna see vähendab olemasolevate inimeste tööjõuturul osalemist ja pärsib omakorda tööjõu kättesaadavust. Sel korral on analüüsis esimest korda välja toodud ka tervishoiu pool ja selles osas on Eesti Euroopa riikide võrdluses üks kõige kõrgema katmata arstiabi vajadusega riike. „See tuleneb eelkõige liigpikkadest arstiabi ootejärjekordadest,” lausus Höövelson.

Ühtlasi on ka Eesti pensionäride vaesus ühel Euroopa kõrgeimal tasemel. „Eriti seetõttu, et pensionide kasv ei ole kiirele palgatõusule järgi tulnud ja selle arvelt on sissetulekute ebavõrdsus erinevate ühiskonnagruppide veelgi suurenenud,” märkis Höövelson. Kuna üldise palgakasvuga läheb ka vaesuspiir kõrgemale, on pensionide adekvaatsus järjest teravam probleem. 65+ vanuses inimestest elab Eestis 42% vaesusriskis.

Majanduse oluliseks kasvumootoriks on innovaatilisus ja pidev arendustegevus. Komisjoni silmis on Eestis probleemiks teadus-arendustegevuse investeeringute madal tase ja seda ennekõike erasektoris, kus need on väga madalad, ligi poole väiksemad kui Euroopas keskmiselt. „Siia alla käib ka tööstuse digitaliseerimine,” tõi Höövelson välja. Tänane majandusstruktuur on Eestis siiski suhteliselt lihtne, vähe on innovatsiooni ning ettevõtete koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega.

Ka juhib Komisjon tähelepanu suurele regionaalsele lõhele, mis Eestis eksisteerib. „Ikkagi see, et Tallinn ja Harjumaa on ülejäänud Eestist eest ära läinud nii sissetulekutelt, elukvaliteedi, sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste kättesaadavuse poolest,” kirjeldas Höövelson. Sellised suured regionaalsed erisused hakkavad Komisjoni vaates ka ühel hetkel riigi arengut pärssima.

Võiks vabalt veel makse kehtestada

Kuigi Eestis endas on viimasel paaril aastal käinud aktiivne maksudebatt – ja on kritiseeritud mitmeid valitsuse hiljutisi samme –, siis Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti maksusüsteem majanduskasvu üldpildis toetav, üldine maksukoormus on allpool Euroopa keskmist. Küll aga on teatud maksukategooriad, mida ei ole Eestis senini kasutatud.

Nii näiteks ei ole väga palju omandi- ega transpordimakse, samal ajal, kui siinne autopark on näiteks üks Euroopa saastavamaid. Selliste maksukategooriate laialdasem kasutamine võimaldaks Komisjoni hinnangul vähendada tööjõumakse ning seeläbi paremini toetada majanduskasvu.

Ka toob Komisjon välja, et maksude ja toetuste süsteemil on väga väike vaesust ja ebavõrdsust vähendav mõju. Näiteks hiljutine üksikisiku tulumaksureform vähendas küll madalapalgaliste inimeste maksukoormust, kuid selle mõju siseetulekute ebavõrdsuse vähendamisele on piiratud.

Lisaks on selleaastane analüüs eriline seetõttu, et sellesse on lisatud Euroopa Komisjoni soovitused konkreetsele riigile eraldatavate ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise osas. Need peaks aitama riigil võidelda analüüsis väljatoodud majanduslike kitsaskohtadega ning edaspidi majandust turgutada.

Euroopa poolaasta on Euroopa Liidus 2010. aastal kasutusele võetud raamistik, mis võimaldab selle liikmesriikidel koordineerida oma majanduspoliitikat kogu aasta jooksul ning reageerida majandusprobleemidele, millega ühendus silmitsi seisab.

Selle raames viib Komisjon iga-aastaselt iga liikmesriigi eelarve-, makromajandusliku ja struktuurireformide kava üksikasjaliku analüüsi. Seejärel esitab komisjon ELi liikmesriikide valitsustele riigipõhised soovitused järgmiseks 12–18 kuuks.

Konkreetsed soovitused, mida Eesti majanduspoliitikas tuleks täna välja toodud puuduste likvideerimiseks muuta, teeb Euroopa Komisjon mai lõpus.