ÄRILEHT BRÜSSELIS | Kuhu soovitab Euroopa Komisjon järgmisel 7-aastasel perioodil Eestil kõige enam euroraha süstida?

 (53)
Eurod
EurodFoto: Ilmar Saabas

Täna Euroopa Komisjoni avalikustatud Euroopa poolaasta majandusanalüüsis olid igale liikmesriigile esmakordselt nende majanduselu puuduste põhjal ka soovitused, kuhu nad peaksid tulevasel, 2021-2027 perioodil neile eraldatavat euroraha suunama. Eesti peaks nende vahendite toel suurendama innovatsiooni ettevõtetes, parandama arstiabi kättesaadavust ja vähendama maapiirkondade ebavõrdset olukorda Tallinnaga.

Täna avalikustas Euroopa Komisjon iga-aastase liikmesriikide majandust puudutava analüüsi – Euroopa poolaasta talvepaketi –, mis hindab erinevaid pikaajalise majanduskasvu komponente ja juhib tähelepanu tänastele puudustele.

Selleaastane analüüs on eriline seetõttu, et sellesse on lisatud ka Komisjoni soovitused konkreetsele riigile eraldatavate ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamise osas, kuna need peaks aitama riigil võidelda analüüsis väljatoodud majanduslike kitsaskohtadega ning majandust edaspidi turgutada.

Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase, 2021-2027 perioodi eelarveraamistiku läbirääkimiste käigus on ühtekuuluvuspoliitika – mille alusel Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid jagatakse – investeeringud koondatud viie laiema eesmärgi alla.

Seotud lood:

Need on targem Euroopa, rohelisem ja CO2-vaba Euroopa, paremini ühendatud Euroopa, sotsiaalsem Euroopa ning kodanikele lähemal olev Euroopa. Sarnasest jaotusest lähtuvad ka Euroopa Komisjoni täna liikmesriikidele tehtud soovitused järgmise perioodi euroraha kasutamiseks, sh suunised Eestile.

Rohkem raha ettevõtete innovatsiooni

Järgmise eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika esimene eesmärk, targem Euroopa keskendub kõigele sellele, mis puudutab innovatsiooni ja targale tööstusele üleminekut. Komisjon märgib, et kuigi Eesti tugevuseks on ettevõtlussõbralik keskkond, väga hea idufirmade ökosüsteem ning tugev teadus- ja arendusvõimekus, on ettevõtete innovatsioonitase madal ja liigub langustrendis.

Komisjoni hinnangul on Eestil väga kõrge investeeringute vajadus innovatsiooni ning erasektori arendus- ja teadustegevusse, mis aitaks kasutusele võtta kaasaegsemaid tehnoloogiaid ning parandaks ettevõtete produktiivsust. Seejuures tuleks euroraha suunata innovatiivsete ettevõtete arvu kasvatamisse ning ülikoolide ja ettevõtete koostöö suurendamisse.

Ka märgib Komisjon, et kuigi Eestil on avalikus sektoris väga heal tasemel e-teenused, on teatavaid puuduseid küberturvalisuse ja avaandmete kättesaadavuse osas. Selle parandamiseks soovitab Komisjon suunata rohkem euroraha IKT lahenduste kasutuselevõttu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes, avaliku sektori võimekuse parandamisse ava- ja suurandmete analüüsimisel ja turvalisuse tagamisel ning e-teenuste kasutajasõbralikkuse parandamisse.

Ka räägib Komisjon investeeringute suunamise vajadusest väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse, et nende produktiivsust tõsta. Seejuures tuleks suunata vahendeid ka Eesti ettevõtetele eksporditurgude leidmisse, idufirmade ellujäämisvõimaluste suurendamisse ning tööjõu digitaalsete oskuste parandamisse ja arendamisse.

Liiga energiamahukad tööstused ja hooned

Tulevase ühtekuuluvuspoliitika teise eesmärgi ehk rohelisema ja CO2-vaba Euroopa saavutamise juures märgib Komisjon, et kuigi Eesti tõenäoliselt suudab aastaks 2020 ületada talle seatud taastuvenergia eesmärgid, on Eestis tegutsevad ettevõtted väga energiamahukad, selle poolest on Eesti näitajad kõrgemad, kui Euroopa keskmine.

Seetõttu rõhutab Komisjon, et Eesti peab suunama vahendeid hoonete energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamisse. Seda tuleks teha hoonete ja ettevõtete energiasäästu meetmete suurendamise ning taastuvenergia lahenduste laiema kasutuselevõtu toetamise kaudu. Viimase juures peab Komisjon silmas ka taastuvenergial põhinevate kaugküttelahenduste arendamist. Ühtlasi tuleks suurendada jäätmeringlust ja taaskasutust.

Ühtekuuluvuspoliitika kolmanda eesmärgi, paremini ühendatud Euroopa juures märgib Komisjon, et kuigi Eesti transpordiühendused on viimaste aastatega paranenud, jääme siiski oma ühenduste, teadus- ja arendusinvesteeringute, CO2 emissiooni ning teede turvalisuse poolest allpool Euroopa keskmist.

Seetõttu julgustab Komisjon Eestit suunama investeeringuid nii raudtee- kui teedeehitusse, mis ühendavad Eesti naaberriikidega, ning keskkonnasäästlike ühistranspordilahenduste kasutuselevõttu. Seejuures tuleks pöörata tähelepanu ka investeeringutele, mis aitavad parandada avalike infrastruktuurivõrgustike füüsilist ja küberturvalisust.

Parandada tuleb nii sotsiaalteenuste kui arstiabi kättesaadavust

Tulevase eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika neljanda eesmärgi, sotsiaalsema Euroopa all märgib Komisjon, et Eestis on vananev elanikkond ning tööjõupuudus järjest süveneb. Iseäranis suurt tähelepanu tuleks Eestil pöörata investeeringutele, mis aitaks suuremal hulga inimestel tööhõives osaleda, sh parandada naiste tööhõivet.

Seejuures tuleks keskenduda algatustele, mis aitaks vähendada soolist palgalõhet, suurendaks sotsiaalset ettevõtlust ning parandaks lähisugulaste hooldajate naasmist tööturule. Ka tuleks Eestil suunata investeeringuid töötervishoiu parandamisse, koolist väljalangevuse vähendamisse ning kutsehariduse ja elukestva õppe võimaluste parandamisse.

Komisjon rõhutab, et hoolimata edusammudest on vaesuse määr, ühiskondlik tõrjutus ning inimeste sissetulekute vaheline ebavõrdsus Eestis väga suur. Seejuures soovitab ta suunata investeeringuid ka sotsiaalteenuste ja arstiabi kättesaadavuse parandamisse ning puuduses kannatajate abistamisse.

Viienda ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi, kodanikele lähemal oleva Euroopa puhul on eesmärgiks seatud kohaliku tasandi arengustrateegiad ja säästva linnaarengu toetamine. Siin ütleb Komisjon, et Eestis on suur lõhe pealinna ja ülejäänud Eesti vahel. Ühtlasi on väga suured erinevused maapiirkondade ja linnade vahel.

Investeeringuid tuleb suunata ka KOV-ide haldusvõimekuse parandamisse

Seetõttu peaks Eesti järgmise euroraha perioodi jooksul otsima võimalusi, kuidas neid erinevusi ületada ja ühendusi erinevate piirkondade vahel luua. Seejuures tuleks pöörata tähelepanu rätsepalahendustesse, mis aitaks seda lõhet ning ebavõrdsust erinevates Eesti piirkondades ületada.

Eraldi on välja toodud piirkonnad, mis on oluliselt mahajäänumad teistest piirkondadest, näiteks Ida-Virumaa. Ka tuleks mahajäänumate piirkondade arendamisel suunata investeeringuid kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse parandamisse.

Tänaseks on juba teada, et Eestile eraldatavad struktuurivahendid vähenevad umbes veerandi võrra. Kui viimasel, 2014-2020 perioodil küündisid need nelja miljardini, siis järgmisel perioodil tuleb piirduda suurusjärgus kolme miljardiga.