„Nii nagu me räägime ülejäänud Ühendkuningriigist Šotimaal teist, gaeli keelt, hääletasime meie Brexiti rahvahääletuse ajal teisiti – me väga tahtsime teiega siia ühendusse edasi jääda, kahjuks ei hääletanud aga ülejäänud Ühendkuningriik Euroopa Liitu jäämise poolt,” rääkis täna pealelõunal Brüsselis Euroopa piirkondade ja linnade nädala avapaneelis Šoti suurima piirkonna, ca 235 200 elanikuga Highlandi volikogu liige Kristeen Currie.

„Tõrjutud ühiskonnagrupid tunnevad end Šotimaal rohkem kaasatuna kui mujal Ühendkuningriigis – ja see on tänu Euroopa Sotsiaalfondile,” ütles Currie, viidates võimalikele põhjustele, miks Šotimaa on tugevamalt EL-i toetanud kui ülejäänud Suurbritannia. „Ma usun, et vanad teguviisid ei toimi enam – ma pean silmas nii raha mõjuvõimu kui hirmutavate sõnumite külvamist,” lisas ta.

Inimesed on kaotanud lootuse

Siiski tõdes Currie, et täna – rohkem kui kunagi varem –, vajavad nii šotlased kui ka ülejäänud britid seda, et keegi aitaks kogu selle Brexiti segaduse sees taastada inimestel usu. „Inimeste jaoks, kes elavad Ühendkuningriigis, on praegu tegu väga lootusetu olukorraga – nad ootavad, et keegi tuleks taas sõnumitega, mis räägivad ühiskondlikust sidususest, ühtekuuluvusest ja teineteise mõistmisest,” nentis ta.

Samas kõlas täna Brüsselis alanud Euroopa piirkondade ja linnade nädala avaürituste raames ka sõnavõtte, mis rõhutasid sedagi, kuidas Brexit on oma veidral moel aidanud ülejäänud Euroopa Liitu hoopis rohkem kokku tuua.

„Ma tahan juhtida teie tähelepanu ühele paradoksile. Brexit on naljakal kombel – kuigi iseenesest ei ole selles midagi naljakat –, tugevdanud nii Euroopa-meelseid erakondi kui liikumisi kogu ühenduses,” märkis Ungarit esindav ning sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni kuuluv Euroopa Parlamendi asepresident Klára Dobrev pealelõunal toimunud pressikonverentsil ajakirjanikele.

„Brexit näitas kõikidele populistlikele erakondadele ja nende toetajatele, et mitte kunagi varem ei ole Euroopa Liidu toetus olnud nii kõrge nagu ta praegu on. Viimaste europarlamendi valimiste osalusaktiivsus oli oluliselt kõrgem, kui keegi üldse julges loota. Kardeti, et populistid võidavad erinevates liikmesriikides, aga see ei osutunud tõeks,” lisas Dobrev.

Populistidel europarlamendis nõrk jalgealune

Ungari saadik märkis, et praegu on populistlikud, Euroopa Liidu vastased erakonnad europarlamendis marginaliseerunud. „Järgmistel aastatel ei ole neil võimalust asjades väga kaasa rääkida,” sõnas Dobrev, põhjendades, kuidas Brexit näitas, millega ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriigid riskivad, kui otsustavad ühendusest lahkuda.

Täna Brüsselis alanud ja neljapäevani kestev Euroopa piirkondade ja linnade nädal toimub juba järjekorras 17. korda. Igal sügisel oktoobris aset leidva neljapäevase ürituse käigus saavad kohalike omavalitsuste ametnikud, eksperdid ja teadlased tutvustada häid tavasid ning teadmisi regionaal- ja linnaarengu alal ning anda sisendit EL-i ühtekuuluvuspoliitika arendamisse.

2003. aastal esmakordselt aset leidnud üritus on aasta-aastalt vaid kasvanud – sel aastal küündib sellel osalejate arv üle 9000 inimese, esindatud on 27 liikmesriiki ning nädala raames toimub üle 400 erineva arutelu. Euroopa Komisjoni kinnitusel on piirkondade ja linnade nädal suurim üleeuroopaline avalik üritus omataoliste seas.