Investeerimisfirma Eften Capitali juht Viljar Arakas arvab, et esmalt peaks minema sotsiaalministeeriumi 43miljardilise eelarve kallale. Arakas võtaks matti ka kaitseministeeriumi 5,2miljardilisest eelarvest. “Kaitseministeeriumi kulud on praegu 5,227 miljardit krooni, mis on 2% SKTst. Kui vähendada kaitsekulutusi miljardi võrra, jõutakse ca 1,6%ni SKTst, see peaks olema mõistlik,” usub Arakas.

Arakase sõnul peaks kriitiliselt hindama ka õpetajate 8protsendilise palgakergitamise põhjendatust.

Suurinvestor Jüri Käo hoiaks haridusvaldkonna investeeringutest kümne küünega kinni, kuid haldusreformi teeks jõuga ära. Ta rääkis, et riigikogu liikmed ja valitsus ei adu, mis ümberringi toimub, sest nad ei puutu reaalmajandusega kokku.

“Pensionitõus lükkugu edasi ja kaitsekulutusi peaks oluliselt piirama. Kui riigil on ikka raha otsas, siis ei ole mõtet kahurit osta,” arutles Käo.

Lisaks pensionitõusu peatamisele ja palkade alandamisele soovitas Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak võtta põllumajanduse dotatsioonidest miljard ja keskkonnaministeeriumilt veel 0,2 miljardit. Ta rõhutas, et raskel ajal peavad püksirihma pingutama kõik ühiskonna sektorid.