Ärimehed külvavad miljonid kroonid heategevusse
Kes on Eesti lahkeimad annetajad? Selgub, et eestlased eelistavad pigem tagasihoidlikuks jääda. Nädala jooksul läbi helistatud ärimeestest üks osa avaldas valdkonna (enamjaolt oli tegemist spordiga), mida on viimastel aegadel stabiilselt toetanud, kuid annetatavaid rahasummasid eelistas avaldada siivsalt ehk laias laastus. Teised soovisid pigem sel teemal üldse mitte sõna võtta.
Rusikaga vastu rinda
?Ma ei pea endale head tegemise eest rusikaga vastu rinda taguma,? põhjendab ehitusärimees Tiit Aava. Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo aga arvab, et heateost kõnelemine pole andja, vaid saaja asi. Tihti aga olevat parem, kui sellest üldse avalikult ei räägita.
Nagu mitmed teised dividendimiljonäride edetabeli tipu ärimehed toetab ka Aava spordivaldkonda. Mis kattub Taevere püstitatud hüpoteesiga: paljud ärimehed suunavad toetuse oma huviala või spordiala kasuks. Samuti toetatakse pigem tuttavaid, kui uksest sisse astuvat võhivõõrast rahaküsijat.
Nõndasamuti on näiteks Aadu Luukasega, kelle Pakterminal suunab iga-aastasest kasumist 350 000 krooni võrkpalli toetuseks. Just võrkpalli kasuks pani ühest küljest otsustama asjaolu, et Luukas on võrkpalliföderatsiooni president.
Samuti põhjendab Luukas, et tegemist on ?sümpaatse ja areneva spordiga, millega tegelevad tublid inimesed?. Tema hinnangul tuleb kaasa aidata Eesti ühe suurema spordiharu arengule, kus täna mängib võrkpalli 750 võistkonda.
Kuid kõiki hädasolijaid ei jõuaks keegi aidata, niivõrd palju leidub neid tänases Eestis, lisab Luukas, kellelt eri kanalite kaudu küsitakse abiraha päevas keskmiselt kaks-kolm korda. Kusjuures on summad kasvanud. Kui veel paar aastat tagasi küsiti raha mõne tuhande krooni kaupa, siis täna pole 600 000-kroonine abipalve firma alustamiseks sugugi haruldane.
?Olen selle peale vastanud, et jumal on loonud pangad, kuhu tuleb pöörduda korraliku äriplaaniga,? lisab Luukas, kes sellistele abiküsijatele reeglina ära ütleb. Pigem toetab ta kultuuri, näiteks rahastas ta tänavu raamatu väljaandmist 70 000 krooniga. Raamatut ega kirjanikku ta täpsustada ei soovi. ?See on niisugune teema, mille kohta märkmeid ei tee,? jääb Luukas napisõnaliseks.
Kütuseärimees Endel Siff on viimase kümne aasta jooksul toetanud kümne miljoni krooniga tuberkuloosiravi Venemaal. Sellise valiku on ta oma sõnul teinud isiklikel põhjustel, mida lähemalt aga ei täpsusta. Ütleb vaid, et Venemaa on riik, kus on teised väärtushinnangud ning inimelu hind hoopis erinev kui Eestis.
Isiklik otsus
Ka Leedo jaoks on heategevus alati isiklik ja emotsionaalne otsus. Tihti on see ka reageerimine õnnetusele, mis ju tulles ei hüüa. Seepärast ei ole Leedol ka mingit kindlat toetatavate valdkondade süsteemi välja kujunenud. Küll aga eelistab ta igal juhul toetada mingit konkreetset objekti, et abi jõuaks kohale võimalikult otse ja ilma vahendajateta.
Ka erinevad toetusfondid on annetajatest ärimeeste nimede avaldamisel küllalt kidakeelsed. Tallinna lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Kramer ei saa tuua eriti palju näiteid Eestis tuntud ärimeeste heldetest eraannetustest. See aga ei tähenda, et nad ei toeta teisi abivajajaid ja ka telefoniannetused on toetusfondile anonüümsed.
Vahest kõige stabiilsem ja pikaajalisem toetaja on üks toetusfondi rajajatest ja ka praegune nõukogu liige Tiit Kõuhkna. Tema algatatud on allfond toetusfondi juures, mille eesmärgiks on tunnustada rahalise preemiaga haiglas aasta parimat arsti, noorarsti ja õde (kokku 30 000 krooni). 2003. aastal toetas Kõuhkna ka lisaks lehterrinnaga poisi operatsiooni, kuna haigekassa hinnakirjas oli küll operatsiooni maksumus, kuid ei olnud toes-tusaparaati (maksumus 32 000 krooni). Samuti annetas Kõuhkna jõulude ajal kümme tuhat krooni Dagotari kalatehase töötajate laste toetuseks.
Eraisikud vs firmad
Kui rääkida annetuste suhtest erisikud versus firmad, siis see on toetusfondis olnud aastate lõikes enam-vähem pooleks, mullu nihkus aga 70 protsendile firmade kasuks.
Motiivid annetusteks on erinevad, kuid tendents firmade toetuste juures on kasvav sotsiaalne vastutustunne, nendivad nii Kramer kui ka Punase Risti Eesti esinduse juht Riina Kabi ja UNICEF-i esindaja Toomas Palu. Kui läänemaailmas on firma juhile auasi aidata kaasa kohaliku elu edendamisele, siis siin sai veel hiljuti tuua üksikuid näiteid ja needki olid rohkem läänest pärit emafirmade kohalike esindajate hulgast. Palu sõnul näitavad uuringud, et firmades, mis heategevusega tegelevad, peetakse lugu ka oma töötajatest ning neis on ka püsiv personal.
Tänaseks on olukord tunduvalt muutunud. Siiski leiab Kramer, et kasvuruumi jätkub. Üheks piduriks on puudulik seadustik ? seda just keskmise suurusega ja väikeettevõtete osas. Annetusi saab teha maksuvabalt, kui summa ei ületa 10% möödunud aasta kasumist või 3% palgafondist, aga paljudel väikeettevõtetel on töötajaid vähe ja kasumit ka ei ole. Eraisik aga saab maksuvabalt annetada kuni 5% oma sama aasta tulust.
Siiski on nii Krameri kui ka Kabi kogemused Eesti ettevõtete juhtidega kohtumistel ääretult positiivsed ja appi tullakse hea meelega (vastavalt võimalustele). Maarja Küla juhataja Ly Mikheimi sõnul küsivad paljud, kuuldes, mis asutus nende poole pöördub, juba ise, kuidas nad abiks saavad olla.
Tihtipeale ongi küsimus abivajajate endi väheses ettevalmistuses kohtumisteks. Kindlasti on olukordi, kus heategevusorganisatsioonide esindajatele tundub abivajadus nii loomulik ja ilmne, kuid samas jäävad nad hätta selle esitamisel ning tõestamisel võimalikule toetajale.
Lihtne nõuanne
Sestap kõlab Krameri soovitus ärimeestele: vahetevahel ise ühendust võtta mõne südant puudutava organisatsiooniga ja pakkuda abi. Selliseid näiteid on toetusfondil päris palju. Neist viimase, Büroomixi esindaja külaskäigu järel sõlmiti leping toetuseks, mis koguneb Penteli kaubamärgiga toodete müügist.
Mikheim rõhutab vajadust näidata annetajatele, et nende toest on kasu olnud ? silmaga nähtav tulemus ärgitab ka tulevikus abi pakkuma.
Eestimaa Looduse Fondi tegevjuhi Jüri-Ott Salmi sõnul keskkonnasektoris erilist toetusbuumi ei ole märgata. Mõned firmad on juba aastaid fondi stabiilselt abistanud, mõned on viimasel ajal ka juurde tulnud. Fondi liikmeskond on juba mõnda aega konstantselt 300 piirimail, talgureisidest võtab osa 200 eraisikut, lisaks veel pool tuhat inimest organisatsioonide kaudu.
Aidata saab ka teisiti kui rahaga
?? Aadu Luukas, kel tuleb päevas ?ei? öelda mitmetele abipalumistele, soovitab korraldada hoopis heategevusüritusi.
?? ?Ma ei arva, et küsimine on õige lahendus,? sõnab Luukas. Näiteks paljudele küsijatest kultuuriinimestele on ta soovitanud korraldada heategevusüritusi. On ju mitmel inimesel viis või kümme tuhat krooni lihtsam anda, kui ühel miljon. ?Näiteks spordiorganisatsioonid korraldavad talguid, teevad heina, ehitavad,? räägib ärimees. ?Saadav tulu läheb heategevusele.?
?? Ka Heateo sihtasutuse juhataja Artur Taevere kiidab selle plaani heaks. ?Kusjuures paljud firmad just niiviisi teevadki,? räägib ta. Näiteks Hansapanga töötajad käisid hiljuti tormikahjustusi koristada, mitmed firmad käisid miljoni puu projekti raames istikuid istutamas .
?? Taevere sõnul on suur abi firmadest, kes aitavad toodangu või töövahenditega: näiteks lubavad kasutada ruume, kontoritehnikat, digiprojektoreid. Samuti soodustavad, et töötajad teeksid tööd vabatahtlikuna.
?? UNICEF-i esindaja Toomas Palu sõnul on just mitterahaline toetus tihti oma hinnas või mahus suurem.
Arvamused
?? Ärileht võttis aluseks jaanuari lõpul ilmunud Ekspressi dividendimiljonäride edetabeli ning uuris selle tipu 20 äriinimeselt, milline on nende suhe hädasolijate abistamisse.
Endel Siff
N-Terminal Grupi ja Trans-Kullo aktsionär
?? Dividendid: 15,6 miljonit krooni
?? Heategevus: viimase kolme aasta vältel toetanud 10 miljoni krooniga tuberkuloosiravi Venemaal.
Aadu Luukas
N-Terminal Grupi, Trans-Kullo ja Transiidikeskuse aktsionär
?? Dividendid: 15,2 miljonit krooni
?? Heategevus: Ühiskondlik Lepe: 2003. aastal 1,2 miljonit krooni, 2004. aastal 150 000 krooni. Era-isikuna toetab kultuuri, näiteks tänavu toetas ühe raamatu väljaandmist 70 000 krooniga, väiksemaid annetusi ei soovi avaldada. Ettevõte toetab võrkpalliliitu aastas 350 000 krooniga.
Sergei Glinka, Maksim Liksutov
Worldwide Investi aktsionärid
?? Dividendid: kumbki 15 miljonit krooni
?? Heategevus: viibisid möödunud nädalal välismaal, ei soovinud kommenteerida.
Tiit Kuuli
YIT Ehituse (FKSM) osanik
?? Dividendid: 12 miljoni krooni
?? Heategevus: YIT Ehitus (AS FKSM) toetab võimaluste piires noori andekaid inimesi (peamiselt sportlasi) sponsor- ja/või reklaamilepingute kaudu nende eesmärkide saavutamisel. 2004. aasta suurim sponsorleping oli tennisist Kaia Kanepiga.
?? On ka ise annetanud üksikutele organisatsioonidele ja eraisikutele, kuid arvestades, et tegemist on puhtakujulise heategevusega, ei soovinud summade suurust ega isikuid täpsustada.
Vlatšeslav Leedo
Saaremaa Laevakompanii ja Holostovi Kinnisvaralahenduse omanik
?? Dividendid: 11,6 miljonit krooni
?? Heategevus: toetab erinevaid projekte, võib öelda, et päris seinast seina. Mingeid eelisvaldkondi välja kujunenud ei ole, pigem on tegemist emotsionaalsete otsustega. Seetõttu ei soovi ka numbritest kõneleda.
Toomas Annus
Merko Grupi aktsionär
?? Dividendid: 10,4 miljonit krooni
?? Heategevus: ei soovi teemat kommenteerida.
Vladimir Konkov, Lev Kleimov
OÜ-de Koviton ja Diklerk osanikud
?? Dividendid: 9,1 miljonit krooni (Kleimov), 8,9 miljonit krooni (Konkov)
?? Heategevus: firmad toetavad lastekodusid iga kuu mõne tuhande krooniga ja nii juba mitu aastat. Summad on erinevad, näiteks 5000, 7000, 9000 krooni kuus.
Lembit Lump
OÜ Bonaares omanik
?? Dividendid: 8,9 miljonit krooni
?? Heategevus: ei ole seni selles vallas eriti aktiivne olnud. Aeg-ajalt on vähesel määral osalenud kampaaniaüritustes stiilis ?edukad toetavad lastekodulapsi?, viimati annetas Kagu-Aasia tsunamiohvrite heaks.
Aleksander Denisoff
N-Terminal grupi aktsionär
?? Dividendid: 8,8 miljonit krooni
?? Heategevus: ei õnnestunud kontakti saada, väidetavasti elab Monacos.
Vladimir Osavaljuk
N-Terminal Grupi aktsionär
?? Dividendid: 8,8 miljonit krooni
?? Elab Venemaal
Margus ja Eve Fink
EMF Investi aktsionärid
?? Dividendid: kumbki 8,3 miljonit krooni
?? Heategevus: Margus Fink arvab, et Eve Fink oleks õige inimene selle teema kommenteerimiseks, kuid tollel ei jätkunud mahti teema kommenteerimiseks.
Tõnis Palts
Pambos Holdings omanik
?? Dividendid: 7,4 miljonit krooni
?? Heategevus: viimasest ajast teadaolevalt annetas oma tahte vastase palgatõusu, mille volikogu talle eelmise aasta lõpul määras, Kauge tänava kodutute varjupaigale toiduainete ja pesemisvahendite ostuks. Summa oli 4500-5000 krooni vahel.
?? Jääb seda heategevuseks annetama nii kauaks, kuni on linnapea.
Igor Lepetuhhin
Trans-Kullo aktsionär
?? Dividendid: 7,4 miljonit krooni
?? Elab Venemaal
Tiit Aava
TTP aktsionär
?? Dividendid: 7,1 miljonit krooni
?? Heategevus: toetab sporti, mis suurusjärgus, ei soovi avaldada, annetatakse heast südamest, mitte selleks, et kuulsust koguda.
Toomas Luman
EE Grupi aktsionär
?? Dividendid: 6,8 miljonit krooni
?? Heategevus: Pidas antud teemat liiga keerukaks, et seda e-posti või telefoni teel kommenteerida, kuid enne lehe trükkiminekut ei õnnestunud intervjuu aega kokku leppida.
Hillar Teder
Ühendatud Grupi aktsionär
?? Dividendid: 6,2 miljonit krooni
?? Heategevus: viibib enamiku ajast Peterburis ega ole seetõttu Eesti tegemistega eriti kursis. Teab, et tütarettevõtted toetavad sporti, kuid iga direktor otsustab ise, mida ja kui palju.
Mai Kaarepere
AS Krenno omanik
?? Dividendid: 5,9 miljonit krooni
?? Heategevus: trükkimineku ajaks ei olnud vastust laekunud.
