Ärimehed tahavad Harku vallast kiiret kasumit
Tosina aasta vanune valla üldplaneering lubab arendajatel vabalt tegutseda, uue kinnitamist pidurdab aga vajadus arvestada senisest enam ka avaliku huviga.
“Kahtlemata ei ole esitatud töö kõigile meelepärane,” tunnistab Harku abivallavanem Sulev Roos.
Üldplaneeringu vastuvõtmine ning detailplaneeringute algatamine või ümberlükkamine on aga vallavolikogu pädevuses.
Suurupis asuva suure tühja põllu tarbeks paari aasta eest algatatud detailplaneeringu tagant võib leida välismaise kinnisvarafondi Oxford Property Development Fund 3, mille üks osanikke on tuntud ettevõtja ning volikogu liikme Aadu Kana tütar Airi Kana.
Volikogulaste majandushuvide deklaratsioonid selliseid seoseid ei kajasta, korruptsioonivastane seadus küsib informatsiooni kõige enam vaid abikaasade ühisvara kohta.
Suurbritannias registreeritud fond lubab kodulehe andmetel Suurupisse investeeritud kapitali tootluseks magusad 108 protsenti ehk lõppsummana üle 115 miljoni krooni.
Aadu Kana kinnitusel võeti otsus volikogus vastu ilma tema osaluseta: “Taandasin ennast hääletamisest.” Ka protsess ise võtab tema sõnul aega enam kui aasta ning detailplaneeringu algatamine ei taga veel planeeringu kinnitamist. “Tegemist on üsna sümpaatse lahendusega,” kaitseb Kana algatust ning kinnitab, et see on kooskõlas ka üldplaneeringuga.
Oxford Property Development Fund 3 eesmärk on investeerida peamiselt Euroopa kinnisvaraprojektidesse. Suurupisse tahab fond rajada elamupiirkonna.
Ühtlasi on fondi nimekirjas teisigi Eestisse tehtud investeeringuid, s.h Pärnus, samuti Koplis.
Uus üldplaan seab elamuehitusele aga tunduvalt rangemad piirid. Samuti on valla huvi senisest suuremaid elamukrunte kavandada.
“Me ei taha ju näha ette alasid, kus “kõigil on muretu elu”, vaid tahaksime kavandada kodu, kus kõigil on inimväärne elu,” sõnab Roos.
Keskendudes uutele arendustele, jäävad poolikuks teised, kus juba valgus sees. Volikogu liige Deiw Rahumägi räägib, et Muraste taga asuvast Apametsast lähevad paljud noored pered ära, sest endiselt puudub seal sotsiaalne infrastruktuur.
Samuti on näiteks Liikva külas mitme eraisiku ja ettevõtte vahel tükeldatud Otsa-Mikko elupiirkonna teedevõrk seniajani korralikult välja ehitamata.
Ehitusjärgus hooned vahelduvad valmis, kuid tühjaks jäänud majadega, sest poolik keskkond paljusid ei ahvatle.
Inimene tagasi 20 000 krooni eest
** Kinnisvaraarendajad soovivad sageli ka hallist kivist vett välja pigistada.
** Harku valla enam kui kümme aastat vana üldplaneering ei osanud ette näha kinnisvarasektori tormilist arengut. Siin-seal kerkivad arendused rebivad piirkonna tükkideks, tekitades ülitiheasustusega Tiskre-suguseid elurajoone ja jättes teisalt vajalikud ühendusteed ripakile.
** Selle tagajärjel kipuvad inimesed vallast lahkuma. Volikogu liikme Deiw Rahumäe sõnul maksab ühe inimese valda tagasi toomine 20 000 krooni, lasteaiakoht aga veel 340 000 krooni. “Ainult kaks aastat vallas elades seda tagasi ju ei teeni,” märgib Rahumägi.
** Eelmise aasta novembris kirjutas Päevaleht Harku vallas möllanud intriigidest, mille tagajärjel hääletati maha reformierakondlasest vallavanem Ott Kasuri. Ka toona toodi umbusaldamise põhjusena intriigid detailplaneeringute üle.
