"Ülelaenamises on süüdi meie ühiskond, kus on vaja kõigile näidata, et mul on vägevad riided, maja Viimsis ja kindlasti džiip," rääkis Post Äripäevale.

Statistika kinnitab ta sõnu. Kodulaenu võtja maksab pangale iga kuu rohkem kui kolmandiku oma sissetulekust - eelmisel aastal 38 protsenti -, samal ajal on viimase aastaga kahekordistunud tarbimislaenude arv, antud välja üle 100 000 uue krediitkaardi ja liisitud tuhandeid sõiduautosid.
Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul peaks kriisi vältimiseks aastane laenu kasv tulema kõrgustest alla 6-8 protsendi peale. Samas Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul võiks pikas perspektiivis olla kodulaen igal teisel perel ehk kuni 300 000 leibkonnal. Tänaseks on kodulaenulepinguid Eestis sõlmitud üle 130 000, mis tähendab, et Hansapank loodab veel vähemalt sama paljude kodulaenulepingute lisandumist pankade laenulaekasse.
Kuigi tarbimis- ja kiirlaenude mahud on krediidiasutuste seisukohast kodulaenu kõrval tühised, võivad need laenamise nõiaringis osutuda kõige ohtlikumaks, arvavad pankurid ja laenuvõtjad.