Me ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle edukas ettevõte on alguse saanud äriplaanist selle klassikalisel kujul. Endine USA suurettevõtja ja praegune Stanfordi Ülikooli ettevõtluse õppejõud Steve Blank ütleb oma äriplaani-kriitilises artiklis, et see on kõigest tore harjutus kirjaoskuse parandamiseks, kuid suure tõenäosusega ei ela ükski selline plaan üle isegi paari esimest turul tegutsemise kuud.

Hoolimata sellest, et ettevõtte alustamisel sellest suurt kasu pole, on koht, kus äriplaanid vapralt vastu peavad – nagu prussakad tuumakatastroofile – ülikoolide ainekavad. Ükspuha, millise ettevõtluse alustamise koolituskava ka lahti ei võta, näeb ikka ja jälle peamise läbiva teemana (kohati kuni 60 tundi pühendatuna) äriplaani koostamist. Tudengitele on õpetatud, et see on ainuke loogiline tee sisenemaks ettevõtluse maailma. Julgeme siiski kahelda.

Mis sel äriplaanil siis viga on?

Me näeme siin vähemalt kahte peamist probleemi:

Äriplaani definitsioonEsiteks – äriplaan surmab ära igasugusegi kreatiivsuse ettevõtluse alustamise algfaasis, kus seda kõige rohkem vaja on. Kui Sul eelnev ettevõtluskogemus puudub, siis ajad suure tõenäosusega endalt igasugusegi tuju sellega tegelemiseks. Esimene koht, kus ilmselt “jalad maad puudutavad” on olemasoleva turu analüüs ja ühtlasi saab siit saab alguse äriplaani fundamentaalne probleem: see on süsteemne lähenemine sinus kõhkluste tekitamiseks.

Tahad midagi reaalselt ära teha, siis mine Äriregistri Ettevõtjaportaali , registreeri oma ettevõte ning hakka pihta – selmet, et raisata oma aega 100lk dokumendi peale, mis selleks hetkeks, kui valmis saab, on ammu juba moraalselt vananenud.

Teiseks – pärast esimest tegutsemise kvartalit on sinu äriplaan kehtetu või heal juhul läks 50% täppi. Sellise staatilise plaaniga ei ole midagi peale hakata. Seetõttu arvab ka ettevõtte 37Signals ettevõtte juht ja bestselleri “Rework” (eesti keeles ilmunud kui “Teistpidi töö”) autor Jason Fried, et ettevõtted planeerivad tihtipeale üle ning soovitab “plaane” võtta lihtsalt kui “arvamusi” ning veel parem – hakka juba tööle!

Fakt on see, et asjad ei lähe nii nagu plaanitud, seega ei ole mõtet tõsisel ilmel kirjutada kolme aasta perspektiiviga finantsplaani koos rahavoogude aruande ja bilansi prognoosidega nagu soovitatakse tüüp-äriplaani vormis. Unustage kohe eos ära, esimesel tegutsemisaastal näeb tüüpiline alustav ettevõte rahavoogusid sama palju kui kõrbes vihma.

Kõik, mis äriplaani ülesehitus sätestab, on tore, aga see formaat sobib ainult nendele, kellel on tugev omakapital ning ideeks Muuga konteinerterminali rajamine. Neile aga, kes selliseid ressursse ei oma, on see nonsenss.

Kuidas alustasid Eesti edukamad ettevõtjad oma äri?

Küsisime, kas ettevõtlust alustati eelnevalt äriplaan koostades või toimus see pigem impulsi ajel.
Kersti Toots, ärinaine: “Minul algas küll impulsi ajel, kuid noorele ettevõttele soovitan siiski äriplaani koostamist.“


Andrei Korobeinik, IT-ettevõtja, riigikogu liige: “Formaalset äriplaani pole esimeste äride puhul koostanud, kuid eelarvet siiski tegin – et aru saada, palju mul raha on ja millal tuleb esimest kasumit teenida.”

Peeter Rebane, meelelahutusärimees: “Impulsi ajel, mille seejärel püüdsime äriplaaniks formuleerida.”

Urmas Laur, kinnisvaraärimees: “Kõik hakkab visioonist ja huvist teema vastu. Äriplaan on tööriist. Äriplaan on lihtsalt mõtete korrastamiseks ja ka tasuvusanalüüsi tegemiseks mõistlik. Samas on ülioluline seda näidata suure kogemusega ettevõtjale ( soovitavalt sarnases sektoris).“

Ebaõnnestumises pole süüdi äriplaan

Tõsiasi on hoopis see, et ettevõtted ei sure mitte kehva äriplaani tõttu vaid Dun & Bradstreet uuringu järgi on 46% ettevõtete põhja minemise põhjuseks siiski ebakompetentsus.

Alustavate ettevõtete ebaõnnestumise põhjused

Lisaks sellele ei oma ettevõtted alguses mingitki ettekujutust, milliseks nad kujunevad. Oleme näinud paljusid alustavaid ettevõtteid, kes muudavad juba esimesel aastal oma kurssi. Õnnestumised ja põrumised kujundavad alustavat ettevõtet algul päris palju, üsna tihti isegi nii palju, et muudetakse ettevõtte suunda lausa drastiliselt.

Esimene aasta on puhas loominguline tegevus, kus ettevõte hakkab alles välja arenema, sihid selgemaks muutuma jne. Näiteks kuulus autotootja Toyota alustas hoopis oma tegevust kangaste tootjana, pisut hiljem aga tõuseb maailma juhtivamaks autotootjaks.

Oleme Sinuga nõus, kui…

…Sa ütled, et äriplaani on vaja investoritelt või pangalt raha saamiseks, siis meil ei ole siinkohal vastuargumenti, see on nende tahe ja Sul tuleb see koostada, kuigi on olemas ka uuringud, mis tõestavad, et see ei tõsta finantseeringu saamist, vaid sootuks olulisemaks peetakse sotsiaalsete suhete olemasolu.

Aga kuidagi peab ju alustama…

Õige. Aga meie soovitus siin on lihtne:

Hüppa kohe vette, kui tunned, et Sul on idee (sest kui sa seda ei tee, siis hiljem kahetsed – need jutud, et Sul oli Facebooki või Apple I-phone´i idee juba ammu enne neid olemas, ei maksa midagi).

Ole sotsiaalne, haara kontakte, sest neid läheb Sul hädasti vaja. Oma äritegevuses aga katseta ja proovi nii-kuis-torust-tuleb. Keegi ei suuda ennustada, kuidas hakkab minema, seega tuleb viia läbi palju teste.

Mõõda oma tulemusi, sest ainult nii saad sa teada, kas Sinu katsetused on olnud edukad või mitte. Kui Sul miski õnnestub, siis tuleb seda korrata.

Kui ebaõnnestub, siis tee ümber ja alusta uuesti katsetamist ning mõõtmist. Ainult nii jõuad sa iga päevaga “pühale tõele” lähemale ilma, et peaksid eelnevat 100 leheküljelise ulmekirjandiga oma tuju rikkuma.