Äriregistri pidaja vastab Laidi kriitikale ettevõtete varade kantimise kohta: osalt on taoline olukord võimalik

 (12)
Valdur Laid 10.09.2020
Valdur Laid 10.09.2020Foto: Andres Putting

Kuigi justiitsministeerium tunnistab, et maksu- ja tolliameti lahkuva juhi kriitika äriregistri osas on teatud määral õigustatud, on nende sõnul välistatud olukord, kus ühest juriidilisest kehast välja kanditud vara omanikku ei saa vastutusele võtta. Kõige tuntum näide sellest on hiljutine kaasus, kus Nordica peab tasuma Estonian Airi töötajate saamata jäänud palgad.

Homme viimast päeva maksu- ja tolliameti juhina ametis olev Valdur Laid juhtis oma viimases intervjuus Eesti Päevalehele tähelepanu ühele võimalikule koroonakriisiga kaasneva ohule, kus ettevõtted võivad hakkavad likvideerijate kaudu võlgadesse jäänud ettevõtteid maha jätma ning sellega võib kaasneda riigile nö lootusetu võla portfell.

„Arvan, et meil seisab ees olukord, kus hoolimata heast maksekuulekusest hakkab riigi ees tekkima
piltlikult öeldes lootusetu võla portfell. Seal on väga oluline, et ei mindaks seda teed, kus ettevõtted hakkavad likvideerijate kaudu kehasid maha jätma. Liigutavad oma äritegevuse ja töötajad teisse kehasse ning võlad – nii riigi kui ka teiste võlgnike ees – jäävad mahajäetud kehasse,” kirjeldas Laid.

Justiitsministeerium sõnul on olnud neid, kes süsteemi kuritarvitavad

Seotud lood:

Seetõttu pole tema sõnul maksu- ja tolliamet praegu põrmugi rahul arengutega äriregistri ümber. „See lubab ettevõttel olla juhatuse liikme ja aadressita ning teha kõiki neid tegevusi, mis majanduslikus mõttes sellist ebakorrektset tegevust võimaldavad. Näen, et siin on riigil nii mõndagi võimalik ära teha, ja me ise pressime seda justiitsministeeriumi suunal,” lausus teisipäeval viimast päeva maksuameti juhina ametis olev Laid.

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga tõdes, et paratamatult on taoline olukord, kus ühingul puudub mingil hetkel juhatus ja/või aadress, võimalik. „Võtame näiteks olukorra, kus juhatuse liige sureb või astub tagasi. Teisalt on meile teada asjaolu, et leidub neid, kes seda võimalust kuritarvitavad. Näiteks kui osaühingu ainuosanik astub tagasi juhatuse liikme kohalt, jättes ühingu juhtorganita,” sõnas ta.

Samas on Laadoga kinnitusel justiitsministeerium nende murekohtadega tegelenud oma revisjonide käigus ja planeerinud ka mitmeid meetmeid, millest ühe näitena saab tuua hetkel riigikogus menetlusel oleva pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (195 SE), mille kohaselt on ette nähtud, et juhatuse puudumisel laieneb pankrotiavalduse esitamise kohustus ka osanikule või nõukogu liikmele.

„Küll aga ei ole me nõus väitega, et ühing ilma juhatuseta saab kõiki tegevusi teha, vaid väidame, et juriidilisel isikul peab olema alati füüsiline isik, kes tema nimel tegutseb,” lausus ministeeriumi esindaja. Seega ei saa äriühing ilma juhatuseta tavapärast tegevust jätkata, kuna puudub see füüsiline isik, kes saaks ühingu nimel mistahes tegusid teha, nt lepinguid sõlmida, pangakontot käsutada.

Nordica peab tasuma Estonian Airi töötajate palgad

„Täpsustame veel, et ka selle olukorra jaoks, kus ettevõte varad ja töötajad "kanditakse ümber", on seaduses lahendus olemas. Sellisel juhul saavad võlausaldajad oma nõuded esitada ühingu vastu, mis ettevõtte üle võttis,” ütles Laadoga.

Tuntuim näide sellest on Nordica ja Estonian Airi kohtuasi, kus tuvastati ettevõtte üleminek ehk varade ja töötajate üleminek ühelt ühingult teisele, mistõttu peab rahvuslik lennufirma maksma välja Estonian Airi töötajate palgad.

„Varade väljakantimise vastu aitab aga ka pankrotiseaduse ja täitemenetluse seadustiku regulatsioon, mis võimaldab varade tagasivõitmist,” lisas ministeeriumi avalike suhete nõunik.