Pristise kriminaalmenetlusega tegeleva ringkonnaprokuröri Andrei Voronini sõnul ei ole ärisaladust reguleerivaid akte just palju ning sellega seostuv tuleb määrata ennekõike pooltevaheliste kokkulepete abil.

Lisaks soovitab Voronin Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIP) lepingut, millega on ühinenud ka Eesti. “Süüdimõistmisel võib kohus karistada antud juhul rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega,” märkis Voronin.

“Suured välisettevõtted on enamasti väga täpselt määranud tähtajad ja sanktsioonid. Probleemid on ennekõike väikefirmades,” kirjeldab Voronin üldist olukorda.

“Ärisaladuse tõlgendamisel on eri riikide kohtupraktikas välja kujunenud reegel, kas kasutatud informatsioonil on kaubanduslik väärtus selle päeva seisuga,” ütles Voronin.

Nii lõppes eelmisel aastal sarnane, viis aastat kestnud tsiviilvaidlus OÜ Powertransport eelkäija ja Horeca Service OÜ vahel. Väidetavalt kustutasid kaks konkurendi juurde tööle asunud töötajat arvutitest kõik nende hallata olnud klientide kontaktandmed, võttes kaasa ärisaladust sisaldavat informatsiooni.

Kahju hüvitamiseks küsiti ligi 900 000 krooni, välja mõisteti kolm korda vähem. Vastuväites märgiti, et kahjusummat on raske hinnata, samuti peaks eristama ärisaladust ja töötajate aja jooksul omandatud teadmisi. Et hagi esitati otseselt firma vastu, ei leidnud töötajate töölepingud ka sisulist käsitamist.

Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse juhataja Kristel Rõõmusaare sõnul ei menetle amet kõlvatu konkurentsi juhtumeid. “Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras,” lausus ta.

Mida käsitatakse konfidentsiaalse infona?

Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt on konfidentsiaalse infona käsitatav muuseas teave, mille kogum ei ole üldteada või kergelt kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt sellise teabega tegelevad.

Lisaks on sellel teabel kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu, olgu selleks kontaktisikud või kokkulepitud allahindlusprotsendid.

Eeltoodud tsiviilprotsessi vastuväites märgiti muu hulgas, et telefon, faks ja kontaktisiku nimi on avalik teave, mis on kättesaadav nii telefoniraamatust kui ka firmade koduleheküljelt või internetist.

Usutavasti peaks käesoleva aasta jaanuarist kehtima hakanud kõmuline andmekaitseseadus säärase informatsiooni kopeerimisse ka rangemalt suhtuma.

Ringkonnaprokurör Andrei Voronini sõnul on probleemsed juhud, kus juurdepääs ärisaladusele on töösuhet mitteomavatel isikutel, nt ettevõtte kaasomanikud, aktsiaseltsi nõukogu või juhatuse liikmed (kel pole töölepingut, kuid on olemas võlaõiguslik suhe), samuti äripartnerid.