Arle Mölder võib pääseda tingimisi

Ühispanga 1997-1998. aasta börsikrahhi ajal pankrotist päästnud Hüvitusfondi eksjuht Arle Mölder võib saada karistuseks aasta tingimisi 3aastase katseajaga.

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel Tallinna linnakohtus toimunud istungitel nõudis prokurör Kristel Siitam-Nyiri Mölderile aastast karistust tingimisi. “Palusin tema suhtes kohaldada ka tegutsemiskeeldu,“ lisas Siitam-Nyiri, “võtta temalt õigus kolme aasta jooksul töötada tippjuhina või varaliselt vastutavatel ametikohtadel riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingutes.” Sellise keelu mõte on prokuröri sõnul selles, et mitte lasta Mölderit riigi raha ligi.

Siitam-Nyiri ütles, et Mölderile süüks pandavad teod on toime pandud 6-9 aasta eest ja kuna vahepeal pole rikkumisi olnud, pole põhjust tema isoleerimiseks ühiskonnast. “Teine oluline argument on see, et kuriteoga oli tekitatud vaid mittevaraline kahju, nn mainekahju,” lisas prokurör.

Mölderi üle on kohtuprotsess kestnud üle kahe aasta. Asjaga tegeleb kohtunik Merle Parts.

Mölderile on süüks pandud seda, et ta tühistas Hüvitusfondi juhina 144 miljoni kroonise tulevikutehingu Ühispangaga, millest fond sai 63 miljonit krooni kahju. Arle Mölder on kohtus põhjendanud lepingu tühistamist sellega, et vastasel korral oleks Ühispank kokku kukkunud ja fond poleks pangast enam muid summasid kätte saanud.

Varem on Mölder öelnud, et Ühispanga juht Ain Hanschmidt nõudis temalt tehingu tühistamist. Hanschmidt on selle jutu ümber lükanud. Ühispanga endine asepresident Janek Mäggi on Hüvitusfondi juhi juttu nimetanud väljamõeldiseks, et pääseda vastutusest fondile kahju tekitamise eest. Ühispanga kasuks räägib asjaolu, et fond ei nõudnud pangalt seoses tehinguga mingite sammude astumist. Kokku kaotas Hüvitusfond börsilangusega üle 200 miljoni krooni. Fondi 1998. aasta majandustegevuse tulem oli 370 miljoni krooni suurune kahjum, mis hävitas neljandiku fondi varast.

Mölderist sai Hüvitusfondi juht 1994. aastal. Ta oli siis 20aastane ja hakkas käsutama ligi 500 miljonit krooni riigi raha. Raha tuli erastamisest laekuvatest summadest ja sellega pidi hakatama hüvitama nn kollaseid kaarte, mis inimestel maa ja korterite erastamisest üle jäid. Pärast nelja aastat Mölderi käe all hakati fondi kutsuma hävitusfondiks.

2002. aasta veebruaris esitas Keskkriminaalpolitsei Hüvitusfondi endise juhatuse esimehe Arle Mölderi ja juhatuse liikme ning finantsjuhi Andres Männarti suhtes süüdistuse. Mölderit süüdistas politsei korruptsioonis, tulude varjamises, ebaõigete andmete esitamises ja raamatupidamisnõuete rikkumises.

Mölder moonutas ja varjas süüdistuse kohaselt raamatupidamisaruandeid ning esitas audiitoritele ja Hüvitusfondi nõukogule teadvalt ebaõigeid andmeid fondi majanduslike tulemuste kohta. Sellega kahjustas Mölder fondi mainet ning vähendas usaldust omandireformi ja erastamisväärtpaberite hüvitamise ja asutuse toimimise aususe ning õiguspärasuse suhtes. Nii näiteks esitas Mölder 1998. aasta aprillis Hüvitusfondi nõukogule 1997. aasta aruande, milles ei kajastanud Ühispanga sõlmitud tuleviku- ehk forward-tehingute kahjusid. Samuti varjas Mölder neid andmeid audiitorite eest.

Hüvitusfondile 63 miljonit krooni kahju toonud tehingud sõlmisid fondi tippjuhid Ühispangaga 1997. aasta 3. novembril. Tehingutes osalesid lisaks Mölderile ja Männartile Ühispanga president Ain Hanschmidt ja panga toonane kapitaliturgude direktor Margus Kangro. Tehingu tulemusel oleks Ühispank ostnud Hüvitusfondilt Tallinna börsil kaubeldavaid aktsiaid 143,7 miljoni krooniga 1998. aasta 5. mail. Aktsiate ost-müük oleks toimunud läbi Mölderi ja Männarti hallatavate offshore-firmade.

Samas olid Ühispank ja Hüvitusfond sõlminud teise forwardtehingu, millega Hüvitusfond oleks omandanud Ühispangalt Venemaa ja teistel välisbörsidel kaubeldavaid väärtpabereid 181 miljoni krooniga. Tegemist oli positsioonide vahetamisega, millest mõlemad pooled lootsid teenida kasumit.

Mõlema forwardlepingu sõlmimise ajendiks oli Andres Männarti ja Margus Kangro arvamus, et aktsiaturud poole aasta jooksul tõusevad. Ent Ühispanga juhtkond mõtles viimasel minutil ringi. Selgus, et tehingutest tulenev risk on pangale suurem kui võimalik kasum. Ühtlasi otsustas panga juhtkond müüa osa aktsiaid ning tegi Hüvitusfondile ettepaneku lepingute tühistamiseks. Hüvitusfond oli nõus mõlema lepingu samaaegse lõpetamisega. Poolte kokkuleppel tühistati mõlemad lepingud veel samal päeval, 3. novembril 1997.

Hüvitusfondi nõukogu vallandas fondi juhid Arle Mölderi ja Andres Männarti ametist 1998. aasta 21. oktoobril.