Arrak: riigieelarve edaspidiste kärbete asemel tuleks laenu võtta
„Majandus kukub ilmselt sügavamale kui praeguses mahus kärpeid on tehtud,“ nentis Arrak Päevaleht Online’ile, viidates sellele, et varem või hiljem tuleb riigieelarvet kärpida või laenu võtta.
„Selle asemel, et kärpida eelarvet 5 miljardi jagu, võiks sama palju hoopis laenu võtta. Ma usun, et see mõjuks kokkuvõttes palju paremini,“ jätkas ta.
Arraku sõnul räägib laenuvõtmise kasuks ka asjaolu, et valitsussektori laenukoormus on praegu väga väike.
„Edasised kärped, kui vaja siis tuleb ka neid teha, jahutavad majandust veelgi olulisel määral maha,“ lisas ta.
Arraku sõnul on Eestis euro kasutusele tulek 2011. aastast saavutatav eesmärk, kuid on vähe tõenäoline, et Lääne-Euroopa riigid hakkaksid leevendama eelarve defitsiidi kriteeriumi seoses ühisraha kasutusele võtmisega.
„Inflatsioonikirteeriumiga saame me ilmselt hakkama, palgad ju alanevad. Laenusid kasutades on reaalne võimalus hoida eelarve tasakaalus,“ jätkas ta.
„Lahendus oleks tagasihoidlik laen ning mitte IMF-ilt, kellel on väga karmid tingimused. Maailmas raha on, ega raha pole kuskile ära kadunud,“ rääkis Arrak.
Endine rahandusminister Taavi Veskimägi kirjutas tänases Eesti Päevalehes, et kui soovime liituda 2011. aastast eurotsooniga, siis aega selleks, et täita liidu asutamislepingu kriteeriume, säilitades samal ajal lootuse praegusele euro ja krooni vahetuskursile, on meil jäänud ainult selle aasta jooksul.
„Kui riigikogu ei võta vastu juuniks teist, 2009. aasta kulusid vähemalt viie miljardi krooni ulatuses vähendavat lisaeelarvet, kui valitsussektori eelarvepuudujääki ei suudeta suruda alla kolme protsendi SKT-st, siis võime lugeda võimaluse euroga liituda luhtunuks,“ kirjutas Veskimägi.
