Arstid soovivad uusi tervishoiu rahastamise läbirääkimisi
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti arstide liidu president Andres Kork ja Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu president Inna Rahendi.
Kesksete teemadena tõstatatakse pöördumises tervishoiusüsteemi alarahastamise ja tervishoiutöötajate vähesuse küsimus. Pöördumises tõdetakse, et eelmisel aastal peetud kolmepoolsed läbirääkimised tervishoiu rahastamise põhimõtteid käsitleva poliitilise kokkuleppe sõlmimiseks lõppesid tulemusteta ja avaldatakse soovi alustada uuesti läbirääkimisi.
Eesti arstide liidu ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu arvates peaksid tervishoiukulud kasvama 2010. aastaks vähemalt 6,5%-ni SKP-st (võrreldes 5,1% 2005. aastal).
"Meie tervishoiusüsteemi peamised nõrkused on pikad ravijärjekorrad, tööjõupuudus ja madalad palgad, halb infrastruktuur ja süsteemi nõrk juhtimine. Kõigi nende hädade põhjuseks on aastaid kestnud ebapiisav rahastamine," teatasid meedikud.
"Ennekõike motiveeriks noori spetsialiste kodumaale jääma ja väljaspool Eesti tervishoiusüsteemi töötavaid arste ja õdesid tagasi tulema piisav palgatõus. Siis oleks võimalik ära hoida ka ravijärjekordade pikenemist."
Sotsiaalminister Maret Maripuu möönis probleemide olemasolu tõstatatud valdkondades, kuid osutas samas ka nendele tegevustele, mida ministeerium on ette võtnud tervishoiusüsteemi paremaks rahastamiseks, raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja haiglate tagamiseks meditsiinipersonaliga.
Eesti Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul liigub ka raviteenuste hinnapoliitika selles suunas, et senine koefitsendi-põhisest arvestusest tulenev defitsiit raviteenuste eest tasumisel väheneb. Andres Korgi väitel tekib raviteenuste osutajatel sellel aastal alarahastamise tõttu 280 miljoni krooni suurune puudujääk.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof avaldas veendumust, et paljud pöördumises püstitatud probleemidest saavad täidetud hiljemalt 2009. aastaks
