Arti Arakas ehitab Väo karjääri uue küttejaama

 (13)
Arti Arakas ehitab Väo karjääri uue küttejaama
Väosse Tallinna elektrijaama kõrvale kerkib peagi veel kaks katlamaja.Foto: Rauno Volmar

Uued puidukatlamajad tõrjuvad gaasi ja vähendavad tallinlastele soojuse hinda viiendiku.

Kinnisvaraärimees Arti Arakale ja energeetikaasjatundja Frank Õimile kuuluv ettevõte Auregen projekteerib Tallinnasse Väo karjääri uut 76,5-megavatise võimsusega soojuse ja elektri koostootmise jaama. 2015. aastal tööd alustava Auregeni jaama näol on tegemist samalaadse tootmisüksusega nagu samas piirkonnas juba töötav Tallinna elektrijaam, mille soojaärimees Kristjan Rahu ostis aasta tagasi 90 miljoni euroga Prantsuse kontsernilt Dalkia.

Projekteeritavale jaamale heidavad võidu silma nii Eesti Energia kui ka Rahu, kes mõlemad soovivad ettevõtmist juba projekteerimisfaasis endale saada. Kui Eesti Energial on paksem rahakott, siis Rahu trumbiks võib pidada sõprussuhteid Arakaga.

Kolm katelt kõrvuti

Eesti Energia aktiivsuse taga võib näha soovi pidurdada otse neile kuuluva Iru soojuselektrijaama kõrvale tekkiva energiakonkurendi laienemist.

Nimelt kavatseb Rahu samasse Väo karjääri ehitada kuni 100-megavatise tootmisvõimsusega puidukatlamaja. Kuna tegemist pole palju hinnalisemat tehnoloogiat kasutava kütte- ja elektrijaamaga, kujuneb katlamaja maksumuseks kõigest 30–40 miljonit eurot. Iru 50-megavatise võimsusega prügipõletusjaama vastas seisab siis kolm erakapitalile kuuluvat puidukatelt üle 250-megavatise koguvõimsusega. Senine energiahiid Eesti Energia osutub kõige atraktiivsemal turul kääbuseks.

Seotud lood:

Puidukatlamajade käivitamine mõjutab tallinlaste elu lausa dramaatiliselt. Seni määrab pealinna soojahinna Moskva, õigemini selles maailmalinnas asuv Gazpromi peakontor, mis tõstab taas ja taas maagaasi hinda. Kõigest poolteist kuud tagasi teatas prantslastele kuuluv Tallinna Küte, et tõstab soojuse hinda maagaasi kallinemise tõttu ligi 15 protsenti. 1. oktoobrist hakkasid tallinlased soojuse megavatt-tunni eest maksma 68,8 eurot.

Eelmisel nädalal Tallinna Kütte ostnud Rahu lubab 2015. aastaks hakkpuidu abiga tuua soojatasud tagasi hinnatõusu eelsele, 15 protsenti odavamale tasemele. Kuid Tallinna Kütte arvutuste kohaselt võib hind langeda isegi 18 protsendi võrra. Praegu moodustab maagaas soojuse hinnast 80 protsenti, pärast Iru prügipõletusjaama, Auregeni kütte- ja elektrijaama ning Rahule kuuluva puidukatlamaja käivitamist suureneb kohaliku kütuse osatähtsus 80 protsendile, mis peaks hinna viima tasemele 56,4 eurot megavatt-tunni eest.

Linna praegusel ajal kütvad gaasikatlamajad jäävad vaatamata hakkpuidu pealetungile alles, kuid automaatika hakkab neid sisse lülitama üksnes väga külma ilma puhul.KommentaarEesti Gaas: uued katlamajad toovad halba

Raul Kotov
Eesti Gaasi juhatuse liige

Soojaärimees Kristjan Rahu ehitab monopoli, mis tuleb lõhkuda. Tallinna soojamajanduses tekib olukord, mille vastu gaasiäris võideldakse Euroopa Liidu tasandil: tootmine, jaotamine ja müük on kõik ühe isiku käes. Mina ei saa aru, kuidas soojamajanduses seda kavatsetakse sallida, gaasiäris aga soovitakse iga hinna eest torustikud omanikult ära võtta.

Kui Rahu ostab Tallinna Kütte, siis üksnes 30 aastaks sõlmitud gaasitorustike rendilepingu pärast. Kui nüüd ehitatakse Väosse veel kaks biokütusega töötavat katlamaja juurde, siis saab gaasiturg väga tugeva löögi. Tänavu oli Eesti Gaasi müügimaht ligi 650 miljonit kuupmeetrit, mis pärast puidukatelde ehitamist väheneb 200 miljoni kuupmeetri võrra. Sellega kaasneb maagaasi kallinemine, sest järele jääb nii väike turuosa.

Järelikult ei ehitata Eestisse ka nii oodatud Balti riikide LNGterminali ega Soomesse kavandatud gaasijuhet Balticconnector. Konkurentsiolukorra hävitamise kõrval hakkab hinda tõstma ka täiesti uus investeerimisvajadus. Nimelt on praeguste gaasitorustike rõhu- ja mõõteseadmed arvestatud seniste gaasikoguste järgi, kuid mahu märgatava vähenemisega tuleb hakata neid välja vahetama.